2-06-26460/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-26460 Tsiviilasi S Š ja J Š avaldused lapse suhtes vanema õiguste määramiseks ja S Š a avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 10. jaanuar 2007. a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja S Š Avaldaja JŠ Avaldaja JŠl epinguline esindaja AB Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud: TL (L LL VLL kaudu) esindaja SK ning T L (M L V kaudu) esindaja K K RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu loobumine SŠ avalduses lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. 2. Lõpetada menetlus SŠ avalduses lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. 3. Jätta rahuldamata SŠ avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks. 4. Rahuldada JŠ avaldus JŠ elukoha määramiseks. 5. Jätta JŠ JŠ juurde elama. Menetluskulude jaotus 1. SŠmenetluskulud jätta tema enda kanda. 2. JŠmenetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud SŠ esitas avalduse JŠ elukoha määramiseks. Avalduse kohaselt on SŠ ja JŠ abielust sündinud JŠ. Lapse vanemate vahel puudub kokkulepe lapse elukoha suhtes. on elanud alates isa juures. Avaldaja leiab, et lapse huvides on kasvada koos emaga, kuna lapse isa eluviisid ei võimalda kohaselt kasvatada. Avaldaja eluviisid on korrektsed, ta on võimeline

last ise kasvatama ning palub lapse elukohaks määrata lapse ema elukoht. Avaldaja soovib ka määrata lapse suhtlemise kord isaga.

JŠ vaidleb avaldusele vastu. SŠ kuritarvitab alkohoolseid jooke ega suuda seetõttu nõutaval moel tegeleda lapse kasvatamisega, alkohoolseid jooke pruukis ka raseduse ajal. JŠ äraolekul viibisid lapsega samas ruumis SŠ suitsetavad ja alkohoolseid jooke tarbivad sõbrad. SŠ on jätnud kodunt lahkudes lapse üksinda koju ega ole külastanud regulaarselt lastearsti. Laps elab isaga alates , mil isa võttis lapse ära emalt ja suundus elama oma tädi poole. JŠ elukohas ei ole SŠ last regulaarselt külastanud ning on last külastades viibinud temaga koos vaid 1-1,5 tundi korraga. Tallinna Linnakohtu tsiviilasjas 2/220-1780/05 tehtud otsusega on S Š võetud ära vanema õigused sündinud suhtes. S Š on ka , keda kasvatab isa. SŠ elukohaks on üürikorter, mis ei ole sobilik lapse kasvatamiseks. JŠ palus jätta SŠ avaldus rahuldamata.

JŠ esitas avalduse lapse elukoha määramiseks (tsiviilasi 2-06-31975). Ta leiab, et SŠ ei ole võimeline tegelema lapse kasvatamisega. SŠ ei osuta lapsele materiaalset abi, ei ole kordagi toonud lapsele toiduaineid, rõivaid, mänguasju ega hügieenitarbeid. JŠ palus määrata JŠ elukohaks isa elukoht ning mõista S Š välja JŠ kantud menetluskulud.

JŠ lepinguline esindaja esitas taotluse tsiviilasjade 2-06-26460 ja 2-06-31975 liitmiseks ühte menetlusse. Harju Maakohtu 15.11.2006 määrusega liideti JŠ avaldus (tsiviilasi 2-06- 31975) SŠ avaldusega (tsiviilasi 2-06-26460) ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jäi 2-06- 26460.

Harju Maakohtu ning määrustega on kaasatud menetlusse eestkosteasutusena T L (L L V sotsiaalhoolekande osakonna ning M L V sotsiaalhoolekande osakonna kaudu).

10.01.2007 toimunud kohtuistungil jäi JŠ avalduse juurde. SŠ loobus oma avaldusest ja soovis, et laps jääks elama isa juurde ning kohus määraks kindlaks lapsega suhtlemise korra. JŠ lepingulise esindaja kinnitusel on S Š igal ajal võimalik lapsega kohtuda ning mingeid takistusi ei ole. Eestkosteasutused on seisukohal, et laps peaks jääma isa juurde elama. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul.

JŠ sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 9). SŠ on loobunud avaldusest ning taotlenud lapsega suhtlemise korraldamist. SŠ on nõus, et laps jääb isa juurde elama. JŠ on taotlenud määrata JŠ elukohaks tema elukoht. JŠ on nõus, et ema võib lapsega igal ajal kohtuda. Eestkosteasutuste arvamuse kohaselt peaks laps jääma elama isa juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. PKS § 52 lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha küsimuses, leiab kohus, et JŠ tuleb jätta JŠ juurde elama. Kuivõrd S Š on võimalik igal ajal lapsega kohtuda, ei ole selles küsimuses vanemate vahel vaidlust ning puudub vajadus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud. TsMS § 559 lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. JŠon sündinud 17.02.2006. Arvestades lapse vanust ei pea kohus lapse ärakuulamist võimalikuks, lähtudes TsMS § 559 lg-st 1.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 5 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. SŠ menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 5 alusel tema enda kanda. JŠ menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel tema enda kanda.

Avaldajad on tasunud riigilõivu kumbki 1 000 krooni. Vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses. Kuni 31.12.2006 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 8 kohaselt kuulus tasumisele avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, riigilõiv 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. SŠ pidanuks tasuma riigilõivu 400 krooni (200 krooni kummaltki nõudelt) ning JŠ 200 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

Viivi Villemson Kohtunik