2-06-19440/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2007, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Tsiviilasja number 2-06-19440 Tsiviilasi T.L hagi A.M vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T.L. Kostja: A.M. Asja lahendamise viis Eelmenetluses kohtuistungit pidamata. Resolutsioon 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Muuta Narva Linnakohtu 15.07.2003 määrusega nr 2-273/03 väljamõistetud elatise suuruse summat ja mõista A.M- lt välja T.L kasuks elatis kostja tütre J.M ülalpidamiseks alates 25.07.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.03.2012.a igakuise elatusrahana 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotamine 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06- 19440 kannab täielikult kostja A.M. 2. Välja mõista A.M-lt riigituludesse riigilõiv 350 /kolmsada viiskümmend/ krooni. Anda A.M-le tähtaeg riigilõivu tasumiseks /Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ konto nr 221023778606 Hansapangas või konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900078583/ 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse

Tsiviilasi nr 2-06-19440

2(3)

kättetoimetamisest esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikuks põhjendatud ja kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

Kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust ja hagejal on õigus perekonnaseaduse § 61 lg 1, 2, 4 alusel nõuda elatise väljamõistmist. PKS § 62 lg 3 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust. Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. TsMS § 147 lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud hagihinna, mis moodustab 5 220 krooni /1500 – 920 /elatise keskmine suurus/ x 9 kuud/ suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 350 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 190 lg 2, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2.

Tsiviilasi nr 2-06-19440

3(3) Tamara Šabarova Kohtunik