3-07-29/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS K a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-07-29 Määruse kuupäev 15.01.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi

D. D.´i kaebus Eesti Vabariigi vastu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 15.01.2007 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada D. D.´i kaebus;

2. Määrus koos kaebuse ja lisadega saata kaebuse esitajale.

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud

04.01.2007.a esitas D. D. Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi poolt alusetult vabaduse võtmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt viibis D. D. perioodil 05.04.2001.a kuni 30.04.2001.a vahi all Keskvanglas ja Tallinna Vanglas. 30.04.2001.a vabastati ta kohtusaalis vahi alt. Vahi all olemise ajal ei olnud ta teadlik vahistamise põhjustest ega ka süüdistuse sisust. D. D. taotleb kaebuses, et kohus tunnistaks õigusvastaseks tema vahi all pidamise ja mõistaks välja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise summas 60 000,- krooni.

Kohtu seisukoht Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib „ Riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus“. Väidetav kahju tekitati D. D.´ile aastal 2001, s.o enne seda, kui 1. jaanuaril 2002.a. jõustus Riigivastutuse seadus. Kahjunõue on halduskohtule esitatud 4. jaanuaril 2007. Nõuete esitamist avalik-õiguslikus suhtes enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks reguleerib RVS § 31 lg 2, mille kohaselt:

„Enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.“. Ajal, mil D. D.´ile kahju väidetavalt tekitati, kehtis Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS) järgnevas redaktsioonis: AVVKHS § 3 kohaselt oli isikul õigus taotleda temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kas kohtuvälises korras või kohtu kaudu.

AVVKHS § 6 reguleeris hüvitise taotlemist kohtu kaudu. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestas: "(1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (§ 2 lõige 1). Isikul, kes on saanud hüvitist kohtuvälises korras (§ 4), ei ole õigust saada käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 näidatud kahju eest hüvitist kohtu kaudu.“. AVVKHS § 5 lg 4 sätestas hüvitatava kahju järgnevalt: "Hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu, pensioni või muu kindla sissetuleku kaotamise näol, samuti tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju." Seega tulenevalt AVVKHS § 6 lg-st 1 tulnuks kohtusse pöörduda kuue kuu jooksul õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.

Kaebuse esitaja väidab kaebuses, et sai oma õiguste rikkumisest teada 2004.a. septembrikuus, kui tutvus Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooniga. Kohtu arvates ei oma antud juhul tähtsust, millel kaebaja oma õiguste rikkumisest väidetavalt teada sai või võimalikust õiguste rikkumisest aru sai. Riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (mille alusel kuulusid lahendamisele enne Riigivastutuse seaduse jõustumist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded) § 6 lg 1 sätestas kohtusse pöördumiseks materiaalõigusliku tähtaja kuus kuud ning seostas selle kulgemise alguse nõudeõiguse tekkimisega, mitte õiguste rikkumisest teadasaamisega.

Erandi tähtaja osas sätestab Riigivastutuse seaduse § 31 lg 2, mille kohaselt võis kaebuse esitada enne käesoleva seaduse (so RVS) jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse (so RVS) jõustumisest arvates. Riigivastutuse seadus jõustus 01.01.2002. Seega oli käesoleval juhul võimalik esitada kaebus halduskohtule hiljemalt 01.01.2005. D. D.i nõue alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on aegunud. Aegumise korral (erinevalt protsessitähtaegadest) pole võimalik taotleda tähtaja ennistamist.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb juhindudes HKMS § 11 lg 3 p 5 tagastada.

Mai Saunanen kohtunik