Legislator Case Law & Legislation
2-05-4184/1 AI generated

2-05-4184/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-4184/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-05-4184/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
telecommunications act coverage of hearing aids treatment costs determination of rate radio and television fees threshold amount for review
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2007 a. ,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-4184 Tsiviilasi OÜ hagi LB vastu võla saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad OÜ Hageja esindaja SE

Kostja LB

Kohtuistungi toimumise aeg 11.01.2007 a. avalik istung Kohtuistungil osalesid Hageja volitatud esindaja KT Kostja ei ilmunud RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista LB 542.40 (viissada nelikümmend kaks krooni ja 40 senti ) krooni OÜ kasuks.

Kohtukulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja LB kanda. Välja mõista LB menetluskulu 610 krooni OÜ kasuks.

Välja mõista LB riigituludesse menetluskulu 63.40 krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas,viitenumber 2800049777.Selgituses

märkida kohtumaja,kohtuotsuse number ja nõude liigina kohtukulu.

Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ja kostja vahel sõlmitud lepingust ,mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.Kostja ei ole kohustust täitnud,mistõttu võlgneb hagejale 1917.65 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist,mida hageja arvestas 0,15 % ulatuses maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.Viivise periood on hageja andmetel 1472 päeva . on loovutanud nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1917.65 krooni ,viivis 1917.65 krooni,riigilõivu 280 krooni ,kostjale hagimaterjali edastamise eest kohtutäituriga 295 krooni ,kohtukutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 200 krooni ja õigusabikulude katteks 191.77 krooni.

Kostja on kohtusse kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.Kostja kohtusse ei ilmunud.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused

Hageja esindaja taotles asja arutada kostja kohalolekuta.

Kohus ,tulenevalt TsMS § 410 ,leidis,et asja on võimalik sisuliselt lahendada kostja kohalolekuta.

Kohus,kuulanud ära hageja esindaja seletuse kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse.

AS- ja kostja vahel on sõlmitud leping ,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma.Lepingu esilehel on märgitud tähtajaline leping ,tähtajaks 18 kuud.Nimetatud lepingu lahutamatuks osaks olevate kehtinud mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste p.8.1 sätestab ,et juhul,kui leping on tähtajaline ,loetakse see sõlmituks üheks (1) aastaks.Seega on leping tähtaja osas vastuolus mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega. Ettemaksu arvest tulenevalt on kostja tasunud AS-le 343 krooni,sellest liitumistasu 99 krooni,kuumaksu 45 krooni ja telefoni eest 199 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamisest.Leping kostjaga on ühepoolselt lõpetatud .

AS saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 740.21 krooni,kõneteenuste eest 177.44 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ,kokku 1917.65 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata.

TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Hageja loeb lepingu lõppenuks .,aga samas nähtub arvelt ,et arveldusperioodil on teenus peatatud.Lepingule lisatud üldtingimused peatamise mõistet ei sisalda. Üldtingimuste p.1.2.12 sätestab mobiiltelefoniside sulgemise mõiste ,mis on teenuste osutamise osaline või täielik,ajutine või lõplik katkestamine.

Kohus asub seisukohale,et teenuse katkestamisega on leping lõpetatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 271.20 krooni (181.30+45+45). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba veebruaris , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud .,seega ebamõistlikult pika aja jooksul,kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt,mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Kohus leiab,et mõistlik on kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla ulatuses 271.20 krooni.

Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest veel kuumaksu ,teenuse peatamise eest 50.85 krooni ja leppetrahvi.

Põhjendamata ja tõendamata on hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks,mistõttu tuleb nõue jätta rahuldamata. Hageja on kostjaga lepingu lõpetanud.

Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 271.20 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 271.20 krooni, kokku 542.40 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 krooni,hagimaterjali täituriga edastamise eest 295 krooni ja kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni.

TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 63.40 krooni.

TsMS § 61 lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale.

Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 15 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik