2-06-12667/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-12667 Tsiviilasi JM´i hagi GM´i vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – JM (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja esindaja – Vladimir Sadekov (isikukood: XXX)

Kostja – GM (isikukood: XXX elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 29.11.2006.a. kell 10.00 RESOLUTSIOON 1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.Lahutada JM´i ja GM´i vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr 0102504 registreeritud, abielu.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda. Jätta Eesti Vabariigi poolt kantud postikulud kostja GM´i kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 22.05.2006.a. esitas JM Harju Maakohtule hagi GM´i vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Poolte vahel registreeriti abielu XXX. aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.

Lk 2 (2) Algul kulges poolte elu normaalselt, kuid mingi aja pärast hakkas kostja suhtuma hagejasse halvasti ning korraldama skandaale. Hageja kostjaga koos elada ei taha ja kavatseb elada koos poolte vahel sõlmitud abielust XXX.a. sündinud tütre EM´iga. Abielusuhted kostjaga lõppesid 2005. aasta suvel. Hageja on kindel, et abielusuhete jätkamine on kostjaga võimatu. Hagejal ja kostjal puudub kokkulepe, et lahutada abielu perekonnaseisuametis ning sellest tulenevalt oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtu poole. Varalisi vaidlusi poolte vahel ei ole. Hageja palub lahutada poolte vahel XXX.a. sõlmitud abielu.

KOSTJA VASTUS Perekonna lagunemises on süüdi hageja ja tema haigus. Enne abielu kostja teadis, et hageja on invaliid ning arvel XXX. Millist haigust hageja põeb, seda kostja ei teadnud. Pooled elasid normaalselt, kuigi hageja skandaalitses tihti. Pärast tütre sündi muutusid skandaalid pidevaks. Kostja on nõus abielu lahutamisega ja lähtudes oma majanduslikust olukorrast, palub jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. MENETLUSE KÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 29.11.2006.a. toimunud kohtuistungil palusid pooled abielu lahutada ja sõlmisid elatise osas kompromissi, mille pooled esitasid kohtule kirjalikult 30.11.2006.a..

Perekonnaseaduse (PkS) § 27 lg 1 kohaselt lahutab abielu perekonnaseisuasutus või kohus. PkS § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PkS § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PkS § 29 lg 3 sätestab, et abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Postikulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud.

Lähtudes seadusest ja käesoleva tsiviilasja asjaoludest, asub kohus seisukohale, et poolte vahel ei ole abielusuhete jätkamine võimalik ja abielu tuleb lahutada. Poolte kompromisslepingu kohaselt tuleb poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et pooled on elatise osas sõlminud kompromissi, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

Maie Seppo Kohtunik