2-06-27465/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2006, Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-27465 Kohtuasi AS hagi KK´i vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – AS Hageja esindaja – HP

Kostja – KK Eelistungi toimumise aeg 19.12.2006.a. kell 13.00

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista KK´ilt AS kasuks võlgnevus ja viivis kokku summas 5781,68 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta AS poolt kantud menetluskulud KK´i kanda.

Jätta EV poolt kantud postikulud KK´i kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik .a. esitas AS hagi KK´i vastu võlgnevuse nõudes. Nõue tulenes kostja ja AS vahel sõlmitud Liitumislepingust ja Müügilepingust, mille kohaselt esitatud arved jättis kostja maksmata. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 5781,68 krooni, millest põhivõlgnevus on 2993,39 krooni, viivis 2788,29 krooni. Samuti palub hageja esitada kohtul menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile . Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: 2-06-27465

2 tagasi hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistri andmebaasis kostja täpset elukoht märgitud ei ole. Ka politseile on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. .a. toimunud eelistungile kostja ei ilmunud. Ilmumata jäi ka hageja esindaja, kuid esitas kohtule taotluse asja sisuliseks läbivaatamiseks hageja kohalolekuta.

Kohtuotsuse põhjendused Kostja ning AS vahel .a. sõlmitud Liitumislepingust ja Müügilepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kostja ei ole sellest suhtest tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh. täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st. vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil . Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alternatiiv 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kantakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega.

Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostjat vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved kätte saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.11. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.12. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.9. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud. TsMS § 173 lg 1 lause 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

3 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jookul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maie Seppo kohtunik