2-06-38662/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-06-38662

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht 15.jaanuar 2007 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-38662 Tsiviilasi

P. K. hagi Eesti Vabariigi vastu Eesti Haigekassa kaudu hambaravihüvitise sularahamaksena väljamõistmiseks. Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Pooled ja nende esindajad hageja P. K. , elukoht XXXXXXX XXX XXXX; kostja Eesti Vabariik Eesti Haigekassa kaudu. RESOLUTSIOON

keelduda P. K. hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu Eesti Haigekassa kaudu hambaravihüvitise sularahamaksena väljamõistmise nõudes menetlusse võtmisest. Edastada P. K. avaldus Tartu Halduskohtule. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib P. K. esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

P. K. esitas kohtusse hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu Eesti Haigekassa kaudu hambaravihüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt sularahamaksena 500 krooni kantud hambaravikulutuste hüvitamiseks ning jätta kohtuasja läbivaatamisel kohaldamata ravikindlustuse seadusega sätestatud piirangud ja juhindudes PS §-st 15, tunnistada ravikindlustuse seadus põhiseadusevastaseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus leiab, et P. K. hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, arvestades järgmiste asjaoludega.

1. P. K. hagiavaldusest nähtuvalt on hageja pöördunud Eesti Haigekassa Tartu osakonna poole avaldusega hambaravile tehtud kulutuste hüvituse saamiseks ja talle selle rahalise hüvituse saatmiseks rahakaardiga. Eesti Haigekassa Tartu osakond ei ole keeldunud

2 (3) hagejale hüvituse maksmisest, kuid on keeldunud hagejale hüvituse saatmisest rahakaardiga, kuna vastavalt Ravikindlustuse seaduse §-le 25 lg 41 toimub hüvitise maksmine pangakontole ja hagejal puudub pangakonto ja võimalus kolmanda isiku pangakonto kasutamiseks (tl 2-3). Seega on P. K. kohtule esitatud hagiavalduses vaidlustanud Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori keeldumise hagejale ravikindlustushüvitise maksmisest sularahamaksena.

2. Vastavalt TsÜS §-le 25 lg 2 on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eesti Haigekassa seaduse §-de 2 lg 1; 5 lg 1 kohaselt on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvituste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele, Eesti Haigekassa on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Ravikindlustuse seaduse §-s 63 on ette nähtud hambaraviteenuse hüvitamine. Seega on hambaraviteenuse hüvitamine haigekassa poolt avalik-õigusliku ülesande täitmine ning Eesti Haigekassa Tartu osakonna direktori toiming, keeldumine ravikindlustushüvitise maksmisest sularahamaksena, on samuti avalik-õigusliku iseloomuga.

3. HKMS §-de 3 lg 1 p 1; § 4 lg 2 alusel kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ning toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Halduskohtusse pöördumisel võib HKMS §-de 6 lg 3 p 1; 7 lg 1; 8 lg 1 järgi kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja halduskohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avaliku-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, kusjuures tähendatud kaebus esitatakse halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asuvõi teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse.

Määruses eeltoodut arvestades, on vaidlus tekkinud Eesti Haigekassa Tartu osakonna keeldumisest avalik-õiguslikes suhetes tekkinud ülesannete täitmisel ja seega allub avalduse lahendamine selle asutuse asukohajärgsele halduskohtule.

4. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi ning vastavalt TsMS §-le 9 lg 1, lahendavad tsiviilasju maakohtud. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Määruses eespooltoodut ja TsMS §-des 1; 9 lg 1 sätestatut arvestades, on hagi esitatud vaidluses, mis ei tulene eraõigussuhtest ja seaduses ei ole sätestatud selle läbivaatamist tsiviilkohtumenetluses. Seega ei allu esitatud hagi lahendamine tsiviilkohtumenetluses Tartu Maakohule ja kohus keeldub P. K. avalduse menetlusse võtmisest, arvestades TsMS §-s 371 lg 1 p 2 sätestatut. TsMS § 372 lg 7 kohaselt, kui hagiavaldust ei võeta menetlusse põhjusel, et asi ei allu sellele kohtule, edastab kohus avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Arvestades, et esitatud avalduse lahendamine allub halduskohtule, edastab kohus P. K. avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule, Tartu Halduskohtule. Hageja on esitanud kohtule veel taotluse jätta asja läbivaatamisel kohaldamata ravikindlustuse seadusega sätestatud

3 (3) piirangud ja tunnistada põhiseaduse vastaseks ravikindlustuse seadus. Seda taotlust käsitleb asja menetlev kohus seaduses sätestatud korras.

Kohtunik: