2-05-14366/1 · 2-05-14366/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2007a.,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14366 Tsiviilasi JV hagi RV vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JV(ik XXX,eluk.XXX,Tallinn) Kostja RV (ik XXX,elukoht XXX,Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2006 a avalik istung Kohtuistungil osalesid Hageja esindaja JN Kostja esindaja RV RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Jagada poolte ühisvara järgnevalt:

Jätta JV(ik XXX) omandisse 479/40458 mõttelist osa maatükist ja reaalosana korter asukohaga Tallinnas,XXX (katastritunnusega XXX,registriosa number XXX ).

Jätta JV omandisse sõiduauto XXX müügist saadud 20 000 krooni.

Välja mõista JV rahaline hüvitus enamsaadu arvelt 467 500 (nelisada kuuskümmend seitse tuhat viissada) krooni RV(ik XXX,eluk.XXX,Tallinn) kasuks.

Kohtukulude jaotus

Kohtukulud jätta poolte enda kanda.

Välja mõista JVEesti Vabariigi poolt asja läbivaatamise kuluna kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud (postikulu) 91.10 krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr.XXX SEB Eesti Ühispangas,viitenumber XXX.Selgituses märkida kohtumaja ,kohtuotsuse number ja kohtukulu.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. ja lahutati XXX. Tallinna XXX Abielusuhted lõppesid mais-juunis 1997 a. Abielu ajal on soetatud korterid Tallinnas ,XX, hinnaga 1050 000 krooni,XXX hinnaga 1540000 krooni,GÜ XXX osak ,hinnaga 150 000 krooni,OÜ osak ,väärtusega 10 000 krooni ja sõiduauto XXX ,reg.märk XXX maksumusega 20 000 krooni,kokku vara 2 770 000 krooni eest.Seega kummagi abikaasa osa ühisvarast on 1 385 000 krooni.Kuna kostja on saanud sõiduauto müügist saadud raha 20 000 krooni,oleks tema osa 1 365 000 krooni. Hageja palub enda omandisse jätta korter XXX hinnaga 1050 000 krooni ,kostjale palub hageja jätta korteri XX,hinnaga 1 540 000 krooni,GÜ osaku 150 000 krooni , OÜ osaku väärtusega 10 000 krooni.Hageja palub kostjalt enamsaadu arvelt välja mõista 670 000 krooni ja kohtukulud panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja ei tunnista hagi abielusuhete lõppemise ,ühisvara koosseisu ja jagamise osas.Abielusuhted lõppesid 1995 a. detsembris pärast hagejapoolset füüsilise vägivalla tarvitamist kostja kallal.Sellest ajast hakkas kostja otsima võimalust omale uue elukoha leidmiseks.10.10.1996 a. omandas kostja vallasvarana korteri XXX,Tallinnas,kinnistusraamatusse kantud 05.07.2001 a. Tegemist on kostja lahusvaraga.Kooselu ajal omandatud sõiduauto müüdi hageja poolt pärast abielusuhete lõppemist ja raha jäi hagejale.GÜ osak ja OÜ osa on omandatud peale abielusuhete lõppemist ja on kostja lahusvara.Kostja kinnitab ,et korter XXX turuväärtusega 915 000 krooni ,on ühisvara ja nõustub selle jätmisega hagejale.Enamsaadu arvelt palub kostja hagejalt välja mõista poole sõiduauto müügist saadud rahast ja korteri turuhinnast ,kokku 467 000 krooni.

12.10.2006 a. toimunud kohtuistungil palus hageja tunnistada poolte ühisvaraks Tallinnas XX ja XXX asuvad korteriomandid ,garaaziühistu XXX ja OÜ osakud ning jätta hageja omandisse korteriomand XXX ,kostjale korteriomand Sõle 60-27 ,osakud GÜ-s XXX ja OÜ-s Roberton ja kostjalt enamsaadu arvel välja mõista hagejale hüvitis 165 000 krooni.Sõiduauto müügist saadud 20 000 krooni arvestada hagejale.

Kohtu põhjendused

Kohus,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Poolte abielulahutus on tõendatud Tallinna XXX a.kandega nr.XXX. Perekonnaseaduse §18 lg.1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu keskel,abielu lahutamisel või pärast seda.

Sama seaduse § 18 lg.2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist,määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga .

Hagiavalduse täienduses kinnitab hageja abielusuhete lõppemist juunis 1997 a. Kohtuistungitel on hageja kinnitanud abielusuhete lõppemist aprillis-mais 1997 (tlk 30) ja mais-juunis 1997 .

Kostja väitel lõppesid abielusuhted detsembris 1995 a.

TsMS § 230 lg .1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab menetlusosaliste tõendite esitamise kohustuse.

Vaidlust ei ole selles,et korteriomand XXX Tallinnas ,turuväärtusega 915 000 krooni ja sõiduauto Volga müügist saadud 20 000 krooni on abikaasade ühisvara.

Abielusuhete lõppemise aega soovivad pooled tõendada tunnistajate ütlustega.

TsMS § 5 lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hageja tunnistaja VS ütluste kohaselt ei mäleta ta täpselt,millal pooled lahku läksid,arvab,et umbes 1997-1998 a. ,lahkuminekust sai ta teada hagejalt peale 1997 a.,enne seda elasid pooled XXX tänaval.

Kostja tunnistaja BK ütluste kohaselt on ta kostja kauaaegne tuttav.Kostjal tekkisid probleemid abielusuhetes juba 1995 a. Kostja teatas,et abielusuhted on lõppenud ja soovib abielu lahutada, palus rahalist laenu korteri muretsemiseks ja abi korteri leidmisel .Tunnistaja kinnitab ,et leidis kostjale sobiva korteri XXX tänaval ja laenas talle 1996 a sügisel 40 000 krooni,aitas tal valida ehitusmaterjali ja tegi korteris osaliselt maalritöid.Hagejat ta XXX korteris ei ole näinud.

Kostja tunnistaja LM sõnul tunneb ta kostjat 1993 a.,elasid ühes majas,lapsed sõbrustasid.Tunnistaja sõnul poolte isiklik elu ei laabunud hageja alkoholiprobleemist tuleneva tõttu.Detsembris 1995 a.peale füüsilise vägivalla tarvitamist hageja poolt kostja kallal ,ütles kostja ,et lõpetab abielusuhted hagejaga .Hiljem nägi tunnistaja ,et kostja koos lapsega elasid lastetoas.Tunnistaja sõnul andis ta kostjale laenuks 60 000 krooni uue eluruumi muretsemiseks .Kostja ei ela XXX tänaval 1996 a. sügisest ,mil ta ostis endale XXX tänavale korteri.

Kostja tunniataja VV sõnul on pooled tema vanemad.Tunnistaja sõnul läksid vanemad lahku talvel 1995 a.Tollal õppis ta esimeses klassis.Tulnud koolist koju nägi ta ,millises olukorras oli ema ,keda isa oli äsja peksnud.Pärast seda sündmust elasid nad emaga eraldi teises toas kuni 1996 a. sügiseni,mil ema ostis korteri XXX tänavale ja oli võimalik ära kolida.Elati ema raha eest,ema töötas turul.Isa ei ole andnud mingit raha, XXX korterit aitasid remontida vanaisa ja onu B. Remonti tehti XXX korteris elamise ajal.Isaga ei suhtle.

Hageja väitel püüab tunnistaja VV kohut eksitada ,kuna tal on konfliktsed suhted isaga. Kohus leiab,et tunnistaja ütlustes ei ole mingit alust kahelda. Kohtu hinnangul hageja väide abielusuhete lõppemise samastamisest abielu lahutamise registreerimisega ei ole õige. Kohtuistungil on tunnistajate B.K ,L.M ja V.V ütlustega tõendamist leidnud ,et abikaasade abielusuhted lõppesid detsembris 1995 a.,seega enne abielulahutuse vormistamist . Hageja ei ole oma väidet abielusuhete jätkumisest 1996 ja 1997 a. põhjendanud selliselt,et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Hageja tõendina esitatud osalust ja kulutusi väidetavalt XXX korteri remondi teostamiseks kasutatud materjalide ostu kviitungite ja tsekkide koopiad tuleb jätta tõendina tähelepanuta kui mitteusaldusväärsed. Hageja ei ole tõendanud nende puutumust abielusuhetega ja kostja korteri remondiga .Enamus kviitungitel puudub ostja nimi,kviitungid on välja antud ajal,mil äriühingud ei olnud äriregistrissse kantud,ostetud asju,mida ei saa seostada remondiga jne.(tlk 132-146).

Perekonnaseaduse §15 lg.1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara ,samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara ,mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Kostja on pärast abielusuhete lõppemist ostu-müügilepingu alusel omandanud vallasvarana 10.10.1996 a. Tallinnas,XXX asuva korteri nr.XXX (tlk.78),mis on kinnistamisavalduse alusel kinnistusregistrisse kantud 22.10.2001 a. (tlk.9).Seega on nimetatud korteriomand RVlahusvara.

Maakohtute registriosakonna andmetel on OÜ (reg kood XXX) kantud äriregistrisse 06.01.1997 a. ,seega äriühingu osak on RV lahusvara.

Samuti on RVlahusvaraks osamaks Hooneühistus (GK ,mis on kantud äriregistrisse 15.09.1997 a.) ,kus ta kasutab garaaziboksi nr.XXX.

Abikaasade ühisvaraks on korteriomand Tallinnas,XX turuväärtusega 915 000 krooni ja sõiduauto XXX müügist saadud 20 000 krooni,seega vara kokku 935 000 krooni eest.

Tulenevalt Perekonnaseaduse § 19 lg.1 loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks.

Seega on kummagi abikaasa osa ühisvaras 467 500 krooni .

Hageja soovib ühisvara jagada selliselt,et tema omandisse jääb korteriomand XXX ja sõiduauto müügist laekunud raha 20 000 krooni,kokku vara 935 000 krooni ulatuses. Kostja vastu ei vaidle ja palub hagejalt enamsaadu arvelt välja mõista rahaline hüvitis summas 467 500 krooni.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ,kohaldatakse enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 tulenevalt tuleb poolte kohtukulud jätta poolte enda kanda. Menetluse käigust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ja § 54 lg4 alusel hagejalt välja mõista riigituludesse Eesti Vabariigi poolt kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud (postikulu) summas 91.10 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik