2-06-16115/15 · 2-06-16115/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Legislator headnote

AI generated

2-06-16115/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Tiina Kukner

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja numbe

Tsiviilasja number

2-06-16115

Tsiviilasi

K S ’i hagi M T i vastu elatise suurendamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K S (isikukood xxxx, elukoht xxxx ).

Kostja: M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx ),

esindaja volikirja alusel M M (isikukood xxxx, asukoht

Tallinna tn. 15, Rakvere 44306, Lääne-Virumaa).

Eel

Eelistungi toimumise aeg

istungi toimumise aeg

11.01.2007.a.

Istun

Istungil osales

gil osales

gil osalesid

id

Resolutsioon

hageja, kostja ja kostja esindaja

hagi rahuldada

agi rahuldada

agi rahuldada tervikuna

tervikuna

tervikuna.

Välja mõista M

Välja mõista M T ilt (isikukood

ilt (isikukood

ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) K

) K

) K S

S

S ’i (isikukood

’i (isikukood

’i (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks elatis nende lapse

) kasuks elatis nende lapse

IlIlIlIl T

T

T ’i, sündinud

’i, sündinud

’i, sündinud xxxx

xxxx

xxxx a.

a.

a., ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema

ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema

varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni alates 27.06.2006.a.

alates 27.06.2006.a.

alates 27.06.2006.a. igakuise elatusrahana

igakuise elatusrahana

1 500 (üks tuhat viissada) krooni

1 500 (üks tuhat viissada) krooni ning alates 01.0

ning alates 01.0

ning alates 01.01.2007.a. jätkuvalt igakuise elatusrahana

.2007.a. jätkuvalt igakuise elatusrahana

1 800 krooni (üks tuhat kaheksasada) krooni,

800 krooni (üks tuhat kaheksasada) krooni,

800 krooni (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

Määrata hageja menetluskuludeks 200 krooni ja m

Määrata hageja menetluskuludeks 200 krooni ja mõista

õista

õista see summa välja

see summa välja

see summa välja M

M

M T ilt

ilt

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) K

) K

) K S i (isikukood

i (isikukood

i (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks

) kasuks

) kasuks ja menetluskulude katteks.

ja menetluskulude katteks.

Välja mõista M

Välja mõista M T

T

T ilt (isikukood

ilt (isikukood

ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse 550

550 ( ( ( (viissada

viissada

viiskümmend

viiskümmend) krooni.

) krooni.

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahan

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

dusministeeriumi pangakontod AS

dusministeeriumi pangakontod AS-s SEB Eesti

s SEB Eesti

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber

s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber

mõlemal juhul 290007

mõlemal juhul 2900078583

8583

8583.

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

maksedokumendi kohene e

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude

sitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude

täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Kohtuotsuse peale on

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kätt

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

etoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).).).).

I. Asjaolud, hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 19.11.1992.a. sündinud poeg Il T , kes elab

hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Lääne-Viru Maakohtu 20.03.2002.a. otsusega on

kostjalt välja mõistetud elatis I T ’i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 700 krooni, kuid

mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära.

Hageja abiellus 07.06.2003.a. V S ’iga ja sellest abielust on sündinud kaks poega – xxxx.a. G

ja xxxx.a. Vi . I T õpib Kunda Ühisgümnaasiumi 7-ndas klassis ja tema vajadused

suurenevad pidevalt. Hageja töötas xxxx, kuid oli sunnitud töölt lahkuma, sest väikeste laste

kõrvalt polnud võimalik pidevalt öövalvetes olla. Kostja töötab xxxx AS-s, kuid on keeldunud

suurema summa maksmisest. Kostja töötasu pole hagejale teada. Hageja saab peretoetust

1 800 krooni ja elatist kätte 500 krooni. Samas lapse vajadused on kokku 3 300 krooni,

kommunaalkulud inimese kohta 340 krooni. Hageja leiab, et senise elatusrahaga pole

võimalik poega kasvatada. Hageja palub suurendada seni väljamõistetud elatusraha ning

kostjalt välja mõista elatis I T ’i ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi on esitatud PKS §-de 60

lg. 1, 61 lg. 1-4 alusel.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kohtule 13.12.2006.a. saabunud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista, sest

kättesaadav palk on ainult 3 500 krooni kuus. Kommunaalmakseteks kulub umbes 1 000

krooni kuus, telefonikulud on 200 krooni, elekter 150 krooni ja elatusraha 500 krooni. Seoses

töökoha vahetusega on tekkinud küll kolmekuuline võlgnevus, kuid selle kostja tsub esimesel

võimalusel. Kostja ei vaidle vastu, et lapse vajadused pidevalt suurenevad, kuid elatusraha

määramisel tuleb arvestada vanema majanduslikku seisundit. Samuti tuleb arvestada lapse

kulutusi. Kostja ei nõustu täies ulatuses hageja poolt esitatud lapse kulutustega. Kostja

arvates ei kulu 200 krooni kuus ei koolitarvetele ega trennivarustusele ning 500 krooni kuus

riietele ja jalanõudele.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja palub hagi rahuldada ja kuna miinimumpalk on suurenud, siis lähtuvalt

seadusest mitte vähem kui pool kehtestatud miinimumpalgast, mis on 1 800 krooni kuus.

Poeg on kasvanud ja vajadused suurenenud. Hageja leiab, et kostja tegelik sissetulek peab

olema suurem, sest ta maksis korraga ära 2 250 krooni. Hageja selgitab, et temal on veel

kaks ülalpeetavat ja kuna need lapsed on väikesed, siis tema praegu ei tööta, saab töötu raha

400 krooni kuus. Lasteraha on 2 000 krooni ja kostja makstav elatusraha 500 krooni kuus.

Maksta on vaja veel ka laenumakseid 1 500 krooni kuus. Kostja maksis väljamõistetud

elatusraha kuni 2006.a. augustikuuni, pärast seda alles nüüd jaanuaris 2 250 krooni. Suvel

tõesti oli poeg tema juures poolest juulist poolde augustisse, kuid elatusraha suurendamise

nõue on kohtus juba juunikuust. Hageja ütleb, et asja kohtus ajamiseks on ta pool aastat

pidanud vaeva nägema, korduvalt kohtusse sõitmisega suuri kulutusi kandma ja maksma ka

riigilõivu.

Kostja esindaja leiab, et esitatud lapse vajadused pole põhjendatud trenni- ja

koolitarvete osas, kokkuvõttes võib aga 3 300 krooni ka põhjendatud olla, aga kuidas siis

hageja seni on saanud toime tulla, kui on vähem raha saanud. Hinnata tuleb vanema

majanduslikku seisundit. Hageja ei tööta, kuigi võiks ka ise töötada. Kostjal on töökoht, mis

talle meeldib, ei saa teda sundida tegema tööd, mida ta teha ei taha. Sellel töökohal on aga

töötasu sedavõrd väike, et sellest pole võimalik lapse tarbeks rohkem maksta kui 1 000

krooni kuus. Kostja esindaja leiab, et igakuist elatusraha võib suurendada kuni 1 000

kroonini kuus, vastasel korral poleks kostjal endal millestki elada. Loomulikult on kostja

nõus juhul, kui sissetulek suureneb, lapse tarbeks ka rohkem maksma.

Kostja seletab, et erilisi suhteid pojaga pole, sest aega on vähe ja elatakse erinevates

linnades. Poeg ise ka erilist huvi kohtumiste suhtes üles ei näita, vahel telefoni teel saab

kõneldud. Sel suvel õnnestus pojaga käia Venemaal kostja vanemate juures. Sel ajal oli poeg

kostja ülalpidamisel, ka sai ostetud jalanõud. Kostja rohkem ise midagi lisada ei taha.

IV. Maa

Maa

Maakohtu

ohtu

ohtu otsuse põhjendused.

otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb

seadusest ja nõue on kooskõlas seaduses sätestatuga.

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui

vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt

lapsele elatise välja. PKS § 61 lg. 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse

muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja palub

suurendada kostjalt väljamõistetavat elatusraha ja mõista kostjalt välja 1 500 krooni kuus

alates hagi esitamise päevast ning alates 2007.a. jaanuarist 1 800 krooni kuus, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal oli kuupalga

alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni, asja arutamise ajal on kuupalga

alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni.

PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi

Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel

selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama

paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla

viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on

töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks

tunnistatud põhjused.

Asja arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu või et ta oleks

haige või et ta ei saaks tervislikul põhjusel töötada. Ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks

mingeid muid põhjusi, mida saaks kohus mõjuvaks lugeda elatise alla seadusega sätestatud

määra vähendamiseks.

PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema

varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Varalise seisundi puhul ei kuulu arvestamisele

ainult regulaarne sissetulek töötasu näol, vaid vanema tegelik majanduslik olukord, ka muu

vara (kinnis-, vallasvara) omamine. Asjaolu, et elatise maksmise kohustust täidetakse

reeglina regulaarsete rahaliste sissetulekute arvel ei tähenda, et ainuüksi selliste

sissetulekute ebapiisavusel on alust asuda seisukohale kohustatud isiku võimetusest täita

ülalpidamiskohustust määratud suuruses. Sel juhul tuleb oma kohustust täita muu vara

arvel ja korraldada vastavalt oma varalist olukorda. Kostja on esitanud OÜ Heis juhatuse

liikme allkirjastatud tõendi mingi tasu väljamaksete kohta. Kostja ei soovinud tõendada, kas

kolme kuu väljamaksed OÜ-st Heis on kostja töötasu ja kas see on tema töökoht töölepingu

alusel, või on tegemist mingi lepingulise tasu saamisega ning tegelikkuses on kostjal muidki

töökohti või lepinguid, millest sissetulek oleneb. Hageja esitatud konto väljavõttest järeldub,

et kostja sissetulekud võivad olla suuremad, kui ta soovib neid näidata, sest kostja saadavast

tasust on 03.01.2007.a. korraga kantud hagejale elatusraha katteks 2 250 krooni.

Põhjendamatu on kostja viidatu sellele, et kui hagejal ei jätku raha, siis võib poeg kasvada

isa juures. Perekonnaseaduse kohaselt lahus elavad vanemad lepivad kokku, kelle juures

laps elab. Seni on kokku lepitud, et laps elab ema juures. Laps vajab aga hoolitsust, toitu ja

muude vajaduste katmist igal päeval. Samas kostja seletab, et lapsega ta ei suhtle, sest pole

aega ning et sissetulek ei võimalda pojale maksta rohkem kui 1 000 krooni. Kostja

sissetuleku jagamisel kahele jääks kummalegi võrdne osa. Kostjal rohkem ülalpeetavaid

pole, võlakohustusi kolmandate isikute ees pole. Hagejal on samal ajal kolm ülalpeetavat,

tema sissetulek põhineb riigitoetustel ning kahe viimase lapse isa toetusel. Lapse vajadusi

kokkuvõttes kostja ei vaidlustanud. Kostja ei selgitanud, miks tema poja vajadused peaksid

olema väiksemad, kui tema enda omad või miks tema arvates ei ole põhjendatud seadusega

sätestatud määr. Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi 2006.a. kohta tehtud prognooside

kohaselt on 14-19 aasta vanuse ja linnas elava lapse vajadused 3 412 krooni. Hinnata tuleb

ka eluviisi. Asja menetluses leidis tõendamist, et kostja ei võta oma registris oleva elukoha

järgi talle adresseeritud posti vastu, mistõttu pole teada, kas kostja elab talle kuuluvas

korteris või saab sellelt mingit tulu. Kostja on saanud endale lubada reise Venemaale ja seda

koos lapsega. Järelikult on tema sissetulekud suuremad, kui ta seda soovib näidata. Kostja

lapsevanemana on kohustatud oma elu korraldama nii, et ta suudaks oma vanemakohustust

täita ja oma last ülal pidada ega saa seada enda huvisid kõrgemale oma lapse ja vajadustest.

Vastavalt TsMS §-le 230 lg. 1 „kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja

selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene

teisiti.“ Kuna kostja ei tõendanud oma vastuväiteid ja seadusest tulenevalt ei ole

põhjendatud ühe lapse kohta väljamõistetud elatusraha suuruse vähendamine alla poole

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis kohus leidis, et hageja nõue on

võimalik rahuldada, seni väljamõistetud elatusraha suurust tuleb suurendada ja kostjalt

tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana alates 27.06.2006.a. suuruses 1 500 krooni

kuus ja alates 01.01.2007.a. suuruses 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 27.06.2006.a.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

RLS § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt on hageja elatise nõudes riigilõivu tasumisest

riigituludesse vabastatud. Vastavalt TsMS §-le 164 lg. 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib

kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja

kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet

oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja on tahtlikult venitanud asja kohtuliku menetlusega,

jättes korduvalt kohtumaterjalid oma elukoha järgi vastu võtmata. Sellega põhjustas kostja

täiendavaid kulutusi ka hagejale, kes tasus ette riigilõivu kostjale kohtuteadete

avaldamiseks. Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt

tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi

avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostja on kutsutud kohtusse kutse

avaldamisega ametlikus väljaandes 17. ja 24.11.2006.a., siis kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele 200 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks.

TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava

vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest

tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa

kuu eest saadav summa.“ Esitatud on elatise suurendamise nõue. 1 500 krooni – 700 krooni

= 800 krooni x 9 = 7 200 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele

kuuluv riigilõiv 550 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista riigituludesse.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas PKS §-de 60 lg. 1, 61 lg. 1-4, 70 sätteid ning juhindus TsMS § 129, §

148, § 164, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 15. veebruaril 2007.a.

15. veebruaril 2007.a.

Nooremreferent I.Golubev

2-06-16115/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text