3-05-1226/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-05-1226

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja

Kohtuasja number 3-05-1226 vana nr 3-266/05 Otsuse kuupäev 08.06.2006 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. L kaebus Narva Linnavalitsuse poolt 14.08.2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 24.05.2006 Jõhvi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja V. L Vastustaja Narva Linnavalitsuse esindaja P. Näkk

Jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulu jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED V. L esitas halduskohtusse kaebuse Narva Linnavalitsuse 14.08.2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamiseks. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalve osakond on jätnud V. L kaebused tähelepanuta. Gaasikatlamaja töötab tänaseni ning müratase kaebaja

3-05-1226

2 korteris ületab lubatud normatiive, katlamaja töötab kasutusloata juba viis aastat ja ohustab tervist. Kaebuse esitaja sai teada ehitusloa nr 167 väljastamist novembris 2005, kui korteriühistu nõudis V. L allkirja kasutusloa taotlusele. Kaebaja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ( t.lk 43-44). Vastustaja Narva Linnavalitsuse esindaja P.Näkk märkis, et nemad ei suuda tõendada, et kaebaja teadis ehitusloast varem. Seega on esitatud kaebus kohtule tähtaegselt. Kaebaja V. L avaldas kohtule, et tegelikult on Tallinna maantee 42-166, Narvas korteri omanik tema ema Niina Leontjeva. Korter on kinnistatud ema nimele. Kaebuse esitaja elab koos emaga korteris ning kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse ning ta ei saa aru, kuidas saab katlamaja viis aastat töötada kui puudub kasutusluba. Kaebaja jäi kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist ning Narva Linnavalitsuse 14.08.2001 väljastatud ehitusloa nr 167 tühistamist. Vastustaja Narva Linnavalitsus ei ole kohtule esitanud kirjalikke vastuväiteid kaebusele. Vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et ehitusluba väljastati taotleja KÜ – le Tallinna maantee 42. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja Tallinna maantee 42-166, Narvas korteri omanik ning tema subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Narva Linnavalitsusel puuduvad dokumendid, mis tõestaks, et katlamaja oleks ohtlik kaebaja elule ja tervisele. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada, sest kaebaja ei ole korteri omanik või jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-05-1226 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Käesolevas haldusasjas käib vaidlus ehitusloa kui haldusakti tühistamise üle. Isikul on õigus nõuda haldusakti tühistamist, kui see rikub tema õigusi (Riigivastutuse seaduse § 3 lg 1; HKMS § 7 lg 1). Täiendavaid tingimusi haldusakti tühistamiseks seadus ette ei näe. Kui haldusorgan tegutseb diskretsiooni alusel, kontrollib halduskohus HKMS § 19 lg 5 kohaselt muuhulgas seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustatud ehitusloa nr 167 14.08.2001 andmise ajal kehtis PLANEERIMIS- JA EHITUSSEADUS (Vastu võetud 14. 06. 1995. a seadusega (RT I 1995, 59, 1006), jõustunud 22. 07. 1995 ning kehtinud kuni 31.12.2002). Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud linnavalitsuse korraldust nr 1123 k 14.06.2001, vaid selle haldusakti alusel väljastatud ehitusluba nr 167 14.08.2001.a. Vaidlustatud ehitusluba anti KÜ- le Tallinna mnt 42 ehitise, asukohaga Tallinna 42 Narva, katlamaja uusehituseks. Ehitusprojekti kiitis heaks 26.07.2001 peaarhitekti kt A.Malõšenko. Ehitusluba kehtis kuni 11.2001.a. Omanikujärelevalvet teostas Niina Ivantsova , litsents nr EE 7847. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutusja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusüksusel (vallal või linnal). PES § 54 kohaselt ehitusluba ei anta, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 2) ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava

3-05-1226

3 ehituseriala kõrgharidusega insener; 3) projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355) §- des 143-154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. Tallinna mnt 42-166 korter on 22.01.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.03.2003 Niina Leontjeva ( 43506103716) nimele. Tallinna mnt 42 asuv ehitis on 621/ 152641 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 166. Seega vaidlusaluse ehitusloa andmise ajal oli Niina Leontjevale kuuluv korter nr 166 veel kinnistamata. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et temale kuulub vaidlusalune korter, mille alla ehitati gaasikatlamaja. V. L õigusi ei saa rikkuda ehitusloa andmine KÜ-le Tallinna mnt 42 katlamaja ehitamiseks, kuna kaebaja ei ole vaidlusaluse korteri omanik. Kaebaja leidis kaebuses ( t.lk 2 jj), et gaasikatlamaja pump kaebaja korteri all tekitab müra kaebaja eluja magamisruumides.

Halduskohus kaebaja selle väitega ei nõustu. Kaebaja eelnimetatud väite müra olemasolu kohta kaebaja korteris lükkab ümber Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida- Virumaa osakonna direktor

Olga Smolina

18.03.2005 kiri nr 4/10-1/9, mille kohaselt Tervisekaitseinspektsiooni K- Järve labor on 11.03.2005 teostanud kaebaja korteris Tallinna 42-166 mürataseme mõõtmise ja jõudnud järeldusele, et müratase nimetatud korteris ei ületa lubatud normatiive ( t.lk 71). Halduskohus asub müra osas seisukohale, et kaebaja ei ole tõendanud kaebuse väiteid müra olemasolu kohta kaebaja korteris. Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole ka vaidlusaluse korteri omanik ega omaniku esindaja ning kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud haldusakt ei riku. Kaebaja ei ole isikuks, kellel oleks õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kui uusehitise, katlamaja, ehitamine on vastuolus kaasomanike enamuse huvidega, näiteks sellega kaasneva müra pärast, on neil võimalus mitte anda oma nõusolekut. Välistatud ei ole ka kokkulepe ehitamisega kaasnevate ebamugavuste rahalises hüvitamiseks. Juhul kui üks kaasomanikest asub tegema ehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus esitada maakohtule hagi tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 25. aprillist 2000 asjas nr 3-2-1-55-00, RT III 2000, 12, 134 ja 12. märtsist 1998 asjas nr 3-2-1-33-98, RT III 1998, 11, 118) ja taotleda kohtult selle hagi kohest tagamist. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet.

HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1

Ülle Polluks Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 01.03.2007 a. Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2007 a. kohtuotsusega, millega jäeti Tartu Halduskohtu 08.06.2006 otsus muutmata.

Ülle Polluks Kohtunik