3-04-289/15 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generated04.10.2004 esitas R. N halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 16.07.2004 maksuotsuse nr 12-5 ja 02.09.2004 vaideotsuse nr 231-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks tagastada tasutud maksusumma ja intressid. Puuduste tõttu jättis kohus kaebuse käiguta. Kaebaja kõrvaldas puudused ning 14.01.2005 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.
Legislator headnote
AI generated3-04-289/15 · Tallinna Ringkonnakohus: 01.11.2006 määrusega jättis halduskohus menetluse taastamise taotluse rahuldamata. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud asjaolude esinemist kaebaja pole väitnud ega tõendanud. Kaebaja kohtusse ilmumine oli vajalik asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Menetluse taastamise taotluses ei esitatud asjaolusid, mis takistasid R. N kohtuistungile ilmumast. Lepingulise esindaja haigestumine selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole, kuivõrd kaebajat kohustati isiklikult kohtusse ilmuma.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-289 Haldusasi R.N
kaebus Maksuja Tolliameti 16.07.2004 maksuotsuse nr 12-5 ja 02.09.2004 vaideotsuse nr 231-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks tasutud maksusummade tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 21.09.2006 ja 01.11.2006 määrused kaebuse läbi vaatamata jätmise ning menetluse taastamata jätmise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus R.N määruskaebused
RESOLUTSIOON
Rahuldada R.N määruskaebused.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.09.2006 ja 01.11.2006 määrused haldusasjas nr 3-04-
289 ning saata asi esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
04.10.2004 esitas R. N halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 16.07.2004 maksuotsuse nr 12-5 ja 02.09.2004 vaideotsuse nr 231-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks tagastada tasutud maksusumma ja intressid. Puuduste tõttu jättis kohus kaebuse käiguta. Kaebaja kõrvaldas puudused ning 14.01.2005 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.
21.09.2006 määrusega jättis kohus kaebuse HKMS § 5 ja TsMS § 412 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtumääruses märgiti, et kaebaja ei ilmunud kohtuistungile 20.10.2005 haigestumise põhjendusega ja 28.02.2006 teadmata põhjusel, mille kohta ei osanud selgitust anda ka tema istungile ilmunud lepinguline esindaja advokaat K. R; kohus tunnistas HKMS §
15 lg 4 alusel kaebaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ning kaebaja sai vastava kohtukutse koos selgitusega HKMS § 23 lõikes 1 sätestatud ilmumata jätmise tagajärgedest kätte
3-04-289 2(3) 21.03.2006, kuid 21.09.2006 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtusse ilmumata jäämise põhjustest. Asja läbi vaatamata jätmist ei välista asjaolu, et kaebaja esindaja advokaat
V. T esitas kirjaliku taotluse asja arutamise edasi lükkamiseks enda haigestumise tõttu.
R. N esindaja advokaat K. R esitas halduskohtule taotluse menetluse taastamiseks. Taotluses leiti, et kaebuse läbi vaatamata jätmine toimus õigusliku aluseta. Kaebajal oli 21.09.2006 määratud istungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kaebaja lepinguline esindaja advokaat
V. T haigestus ootamatult, millest sai kohut teavitatud ja viidatud põhjusel istungi edasi lükkamist taotletud.
01.11.2006 määrusega jättis halduskohus menetluse taastamise taotluse rahuldamata. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud asjaolude esinemist kaebaja pole väitnud ega tõendanud. Kaebaja kohtusse ilmumine oli vajalik asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Menetluse taastamise taotluses ei esitatud asjaolusid, mis takistasid R. N kohtuistungile ilmumast. Lepingulise esindaja haigestumine selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole, kuivõrd kaebajat kohustati isiklikult kohtusse ilmuma.
R. N esitas määruskaebused kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise määruste peale. Halduskohus jättis need rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
Määruskaebustes palutakse tühistada halduskohtu 21.09.2006 ja 01.11.2006 määrused ja taastada menetlus. Määruskaebuste esitaja põhjendused. Kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus ei sisalda viiteid ega selgitusi menetluse taastamise taotluse esitamise võimalusele. Sellega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud ja piirati tema menetlusõigusi. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on sisuliselt vale selleks õigusliku aluse puudumise tõttu. HKMS redaktsioonis, mis kehtib alates 01.09.2006, ei näe enam ette kaebaja kohtusse ilmumise kohustamist. Seetõttu ei oleks saanud kohus jätta kaebust läbi vaatamata põhjendusega, et kaebaja eiras istungile ilmumise kohustust. TsMS § 412 lg 2 näeb küll sellise võimaluse ette, kuid kaebajat ei ole nimetatud sätte alusel kohtusse ilmuma kohustatud, mistõttu kohtu viide analoogiale nimetatud sättega ei ole asjakohane. HKMS § 23 lg 3 p 2 ja TsMS § 412 lg 2 näevad kohtule ette võimaluse kaaluda kaebuse (hagi) läbi vaatamata jätmist, mitte ei kohusta seda tegema. Sellist kaalumist kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusest ei nähtu. Kaebajal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus HKMS § 23 lg 4 ja TsMS § 412 lg 3 tähenduses ning kaebaja ega tema esindajad pole kohtumenetlust põhjendamatult venitanud. Kohtuistungi päeval 21.09.2006 viibis kaebaja lepinguline esindaja adv K.R korralisel puhkusel, määrates kliendi nõusolekul enda asemele adv V. T, kes aga haigestus ootamatult. V. T teatas kohtule oma haigestumisest ja taotles istungi edasilükkamist. V. T haigestumise kohta on kohtule tõend esitatud. Kaebaja lepingulise esindaja haigestumine ja õigeaegne taotlus istungi edasilükkamiseks on piisav, et mitte jätta kaebust läbi vaatamata. Kui kaebaja olekski istungile ilmunud, oleks ta taotlenud asja arutamise edasi lükkamist esindaja haigestumise tõttu. TsMS § 352 lg-st 2 järeldub, et olukorras, kus esindaja puudub ja pool on kohal, saab kohus istungi edasi lükata.
3-04-289 3(3) Maksuja Tolliameti vastustes paluti jätta määruskaebused rahuldamata, leides, et halduskohtu apelleeritud määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Halduskohus jättis õiguspäraselt kaebuse läbi vaatamata, ning kaebaja taotlus ei sisalda mõjuvat põhjust menetluse taastamiseks. Kaebaja käitumine, kes on jätnud kokku kolmel korral istungile ilmumata, näitab tema sisulist huvipuudust oma kohtuasja arutamise vastu. Veenvad ei ole väited, mille kohaselt rikutud on kaebaja õigust asja õiglasele arutamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tuvastatud asjaolude kohaselt ei ilmunud kaebaja 21.09.2006 määratud kohtuistungile, kuigi oli asja arutamise ajast ja kohast teadlik, ning samuti oli kaebajale teada kohtu seisukoht tema isikliku ilmumise vajadusest maksuasja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul määravat tähendust asjaolu, kas kaebajat oli ilmumata jätmise tagajärgedest hoiatatud või mitte. HKMS § 23 lg 3 p
2 (redaktsioon alates 01.09.2006) sätestatu kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebaja pole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud. Seega on kaebuse läbi vaatamata jätmise eeltingimuseks istungilt puudumine mõjuva põhjuseta. TsMS § 422 lg 1 järgi on istungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus ning poole enda või tema lähedase ootamatu haigestumine. Seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Vastavalt HKMS § 14 lõikele 5 on menetlusosalisel õigus halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Seda õigust ei saa piirata asjaolu tõttu, et menetlusosaline on ise vandeadvokaat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebaja esindaja adv V. T haigestus kohtuistungile eelneval päeval, teavitas sellest kohut ning taotles asja arutamise edasi lükkamist. Esindaja haigestumine, millest esindaja või kaebaja on kohtule teatanud ja kohtusse ilmumise takistust põhistanud, ka juhul, kui kaebajal on asjast isikliku osavõtu kohustus ning istungile ilmumise takistusest on teatanud ja asja arutamise edasi lükkamist on taotlenud vaid lepinguline esindaja, on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav kaebaja kohtusse ilmumata jäämise mõjuva põhjusena, mis HKMS § 23 lg 3 p 2 (samuti TsMS § 412 lg 2) kohaldamist, so kaebuse läbi vaatamata jätmist ei võimalda. Esimese astme kohus ei ole V. T esindusõigust kahtluse alla seadnud, V.T haiguse põhistamiseks on kohtule esitatud töövõimetusleht ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 20.09.2006 tõend nr 25. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis ebaõigesti R. N kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebused tuleb rahuldada, esimese astme kohtu 21.09.2006 ja 01.11.2006 määrused tühistada ja asi saata Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman