2-06-35557/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-35557 Tsiviilasi LL-P hagi AP vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised Hageja LL-P Kostja AP Kohtuistungi toimumise aeg

8. jaanuar 2007. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult.

2. Lahutada AP ja LL-P abielu, mis on sõlmitud ja mille kohta on koostatud abieluakt .

3. Anda tagasi LL-P abielueelne perekonnanimi L. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Asjaolud LL-P esitas hagi AP vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu . Pärast abiellumist hakkas kostja kuritarvitama ning kasutas hageja suhtes vägivalda, mille tagajärjeks oli hageja kauaaegne töövõimetus. peksis kostja hagejat, tekitades talle lahtise ja kinnise jalaluumurru. Hagiavalduse kohaselt on kostjat hageja järjepideva kehalise väärkohtlemise eest kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel viibib kostja . Hageja on seisukohal, et edasine kooselu taastamine ja perekonna säilimine on kostja käitumise tõttu võimatu. Abielu lahutamine Perekonnaseisuametis on välistatud, kuna kostja on keeldunud abielu lahutamisest. Tulenevalt eeltoodust palub hageja poolte abielu lahutada ning anda tagasi pärast abielulahutust perekonnanimi L .

esitas kostja hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt tal ei olnud aimugi, et hageja soovib abielu lahutada. Neil pole sellest juttugi olnud. Seda tõendab kostja arvates asjaolu, et hageja on hagiavalduses märkinud tema viibimiskohaks , mitte . Kostja on seisukohal, et kui hageja ei teadnud tema asukohtagi, siis kuidas said nad abielu lahutamisest omavahel rääkida. Seega leiab kostja, et hageja väide, nagu ei saaks abielu lahutada kostja keeldumise tõttu, on väär.

Kostja on nõus, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kostja vastuse kohaselt oleks võinud abielu lahutada perekonnaseisuametis, kui hageja oleks talle sellest kavatsusest teatanud. Kostja on nõus abielu lahutamisega ka praegu ning ei saa aru, miks peab seda kohtus tegema. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja nõustus abielu lahutamisega.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud abielu ja selle kohta on koostatud abieluakt (t lk 7). Perekonnaseaduse (PSK) § 28 lg 1 kohaselt perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende ühise kirjaliku avalduse alusel, mille abikaasad esitavad isiklikult perekonnaseisuasutusele.
Kuivõrd kostja viibib , ei olnud hagejal võimalust lahutada abielu perekonnaseisuasutuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja pöördumine kohtu poole oli õigustatud.
Vastavalt PKS § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tallinna Linnakohtu otsusest (t lk 8-10) nähtub, et kostja on süüdi mõistetud KarS § 119 ja § 122 järgi. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt on kostja korduvalt hageja kallal füüsilist vägivalda tarvitanud ning tekitanud sellega hagejale raske tervisekahjustuse. Kohus leiab, et abielu jätkamine on võimatu ja abielu kuulub lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p-i 1 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle tagasi anda perekonnanimi L .

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik