2-06-8108/5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-8108 Tsiviilasi AS-i * hagi M.M vastu 10.459,63 krooni saamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant AS * (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), volitatud esindaja Helena Purga; Vastustaja M.M (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 3. aprillil 2006.a esitas aktsiaselts * hagi Harju Maakohtule M.M vastu võla 10.459,63 krooni saamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 7. juulil 200.a ja 8. oktoobril 2003.a liitumislepingud, millega kostja omandas tasu eest õiguse kasutada mobiilside teenust. Teenuse eest esitatud arved on

2 kostja jätnud osaliselt tasumata. Kostjale osutatud teenuste eest on kostjal võlgnevus hageja ees summas 5229,82 krooni ning viivis summas 5229,81 krooni.

Kostja seisukoht

Kostja ei ole hagile vastanud.

Esimese astme kohtu otsus

4. septembri 2006.a tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis kostjalt välja võlgnevuse summas 10.809,65 krooni kohustise täitmiseks ja 350 krooni kohtukulude katteks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel lepingul põhinev võlasuhe. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale teenuste osutamisest tuleneva võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivitusintressi alusele ega arvestusele. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud.

Hageja poolt 22. märtsi 2006.a maksekorraldusega tasutud riigilõiv 350 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja 2 alusel.

Apellatsioonkaebus

Apellant palub muuta maakohtu otsuse ning vastustajalt täiendavalt välja mõista 1778,14 krooni hageja õigusabikulude katteks.

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Hagiavalduses palus apellant muuhulgas esitada kohtul ka menetluskulude jaotus. Maakohus on kostjalt välja mõistnud kohtukulude katteks riigilõivu, kuid ei ole võtnud seisukohta hageja õigusabikulude osas. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtu lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selline võimalus apellandil aga puudub, sest maakohus on otsuses asunud seisukohale, et kohtukulude katteks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 350 krooni.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

3

Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täielikult TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuivõrd ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

Kolleegium leiab, et maakohus on asja tagaseljaotsusega (tl 75-76) lahendades rikkunud protsessiõigusnormi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on teinud otsuse kostja kahjuks ning kostjalt välja mõistnud kohtukulude katteks hageja poolt tasutud riigilõivu. Maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta hageja õigusabikulude (TsMS § 144 p 1) osas, kuigi hageja taotles juba hagiavalduses menetluskulude jaotuse esitamist. Seega kuni menetluskulude jaotuse esitamiseni puudub hagejal võimalus esitada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Apellandi menetluskulud apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on riigilõiv 350 krooni ja 1778,14 krooni õigusabikulu.

U. Reinola G.Kivinurm M.Merimaa