2-06-11364/22-06-11364/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-11364

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-11364 Tsiviilasi, hageja nõue M… L… hagi A… I…vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M… L… /isikukood …/ Hageja esindaja volikirja alusel: L… A… /…/ Kostja: A… I… /isikukood …/ Kostja esindaja volikirja alusel: V… T… /isikukood …/ Asja läbivaatamise kuupäev 18.12.2006.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: L… A… Hageja tõlk: M… F… Kostja esindaja: V… T… Sekretär Jekaterina Andrejeva Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu

Viru Maakohtule 12.05.2006.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk 3-4) kohaselt on Narva Linnakohtu 15.03.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-868/04 mõistetud kostjalt A… I… hageja M…

2-06-11364

Lapsel on kaasasündinud tervisehäire – tserebraalne lastehalvatus, mille tõttu on tema tugi- ja liikumisfunktsioonid ning kesknärvisüsteem kahjustatud. Laps elab koos hagejaga ning kõik lapse hooldamise, koolituse, kasvatuse ja raviga seotud mured on hageja kanda. Lapse raviarstide ja teiste haiguse kulgu jälgivate spetsialistide soovitusel peab laps läbima tervise- ja raviprotseduure ning tegelema spordiga. Logopeedi soovitusel tegeleb hageja poja individuaalse õppetööga. Et laps ei tunneks end riivatuna ning areneks ja kasvaks täisväärtuslikuks ja vaimselt tasakaalukaks inimeseks, püüab hageja võimaldada talle võimalikult palju positiivseid emotsioone, käies lapsega teatrietendustel, meelelahutusüritustel, ekskursioonidel, ostes videokassette, lasteraamatuid ja mänguasju. Samuti püüab hageja osta pojale mugavaid rõivaid ja jalatseid, et laps end mõnusalt tunneks. Lisaks sellele vajab laps täisväärtuslikuks füüsiliseks arenguks ja tervise tugevdamiseks kvaliteetsetest toiduainetest valmistatud toitu, vitamiine, puu- ja juurvilju. Et anda kõik vajalik poja arenguks ja raviks, kulub lapse ülalpidamiseks keskmiselt 4000 krooni kuus, laps vajab lisaks veel ka sanatoorset ravi. Laps kannatab ka enureesi all, mis nõuab tihedat voodipesu vahetamist ja pesemist. 18.10.2005.a on pojale määratud invaliidsus.

Lapse tervisliku seisundi tõttu hageja ei tööta ja peale pensioni ja lapsetoetuse sissetulekut ei oma. Seoses lapse tervise halvenemisega ja tema iga arvestades, suurenevad ka tema vajadused. Hageja materiaalne olukord (poja invaliidsuspension on 1 260 krooni kuus ja lastetoetus 300 krooni) ei võimalda katta vajalikku hooldust ja ülalpidamist. Hageja on seisukohal, et kostja materiaalne olukord võimaldab kostjalt välja mõista igakuuliselt 2 500 krooni.

Hageja palub suurendada väljamõistetud elatise määra ja välja mõista kostjalt elatis poja S… I… ülalpidamiseks igakuuliselt summas 2 500 krooni, samuti mõista kostjalt välja menetluskulud.

Kostja vastus

Kostja A… I… esitas 09.06.2006 kohtule vastuse hagiavaldusele (toimiku lk 32-33), milles teatab, et tunnistab nõudeid osaliselt. Loetakse, et mõlemad vanemad osalevad lapse ülalpidamises võrdselt. Hageja soovib elatise suuruseks määrata 2 500 krooni. Sellest tuleneb, et tema kulutab lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 5000 krooni. Ühtegi tõendit lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta hageja esitanud ei ole. Kostja kannab igakuuliselt hageja arveldusarvele üle elatise summas 1 345 krooni ning on nõus suurendama elatise summat 1 500 kroonile. Lapse olukord muutunud ei ole, poeg ei tule toime tavakooli programmiga ning peab õppe läbima erikoolis. Hoolimata spetsialistide soovitustest, jätkab hageja lapse õpetamist pikapäevarühmas, soovides vaba aega veeta oma äranägemise järgi. Hageja pole kunagi kusagil töötanud ega soovigi seda teha, põhjendades oma logelemist poja eest hoolitsemisega. Viru Ringkonnakohtu istungil ei suutnud hageja kohtule selgitada, millist täiendavat õpet ta pojaga teeb. Hageja mittetöötamisel mõjuvat põhjust ei ole. Hageja pole lisanud ühtegi maksedokumenti poja täiendava ravi kohta. Samuti puuduvad tõendid poja täiendava õppe kulutuste kohta. Riigikohus on oma 09.03.2005.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 kasutades statistika andmeid leidnud, et 6-13 aastase lapse ülalpidamiseks kulub 2 182 krooni kuus. Seega miinimumelatis 1 500 krooni oleks piisav lapse ülalpidamiseks. Juhul kui hageja tõendab, et ta kulutab igakuuliselt poja ülalpidamiseks rohkem kui 3 000 krooni, on ta valmis suurendama igakuulist elatist ka üle 1 500 krooni.

Kohtuistung

Kohtuistungil 23.10.2006.a selgitas hageja esindaja, et kostja lõpetas 2006.a maikuust igasuguse suhtlemise poja ja hagejaga. Hageja on seisukohal, et elatise miinimummäär 1 500 krooni on ette nähtud normaalse terve lapse ülalpidamiseks. Aktis on kirjas, et laps ei ole võimeline ise enda eest hoolt kandma ja akti kohaselt on lapsel rida haigusi (kirjas ka arstide soovitused). Kulutused lapse ülalpidamiseks on keskmiselt 5 130 krooni kuus (sh. 2 500 toidukulud, voodipesu 300 krooni, 600 krooni riided ja jalatsid). Voodipesu vajab pidevat vahetamist , kuna lapsel on

2-06-11364

Kostja esindaja selgitas, et kostja on valmis maksma ka rohkem kui 1 500 krooni kuus juhul kui hageja kulutusi tõendab. Kostja netopalk on 9 000 krooni. Kostja soovib näha tõendeid selle kohta, et hageja kulutused lapsele on iga kuu 5 000 krooni.

Kohtuistungil 18.12.2006.a tegi kostja esindaja ettepaneku sõlmida kompromiss määrates elatise summaks 1 800 krooni. Pooled kokkuleppele ei saanud.

Hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde. Hageja esindaja selgitas, et vastavalt ekspertiisiaktile põeb laps mitut haigust: lastehalvatust, tal on püsiv lampjalgsus ja vaimne puudulikkus. Laps vajab pidevat massaaži, ravikehakultuuri ning peab ujumas käima. Selleks, et lapse tervis ei halveneks, jälgib ema, et laps spordiga tegeleks. Lapsele ostetakse pidevalt abimaterjale, mis abistavad tema vaimset arengut (õppe CD-d, programmid, entsüklopeediad). Et laps ei tunneks, et ta on puudega, hoolitseb ema tema meelelahutuse eest viies last teatrisse ja teistele lasteüritustele. Kulud S… I… ülalpidamiseks on suuremad kui tavalise terve lapse ülapidamiskulud. Lapse seisund on praegu stabiilne, ta õpib individuaalprogrammi alusel. Ka füüsiline seisund pole halvenenud, sest ema hoolitseb tema eest. Alates 14.05.2006 kuni 2006.a novembrikuu lõpuni pole kostja lapsega kontakteerunud. Peale 1 346 krooni pole kostja mingisugust abi hagejale andnud.

Kostja esindaja leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta kui palju on ta kulutusi lapse arenguks teinud. Lähtudes selles, et poiss on haige, leiab kostja, et tema ülapidamiskulud kuus on 3 600 krooni, millest on nõus kandma pool – 1 800 krooni. Keegi ei ole tõendanud, et ema kulutused lapsele kuus on 5 000 krooni.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga.

Hageja on kohtule esitanud lapse vajaduste arvestuse aluseks oleva perioodi järgi kulutused (tl 89-90) toidule 10 päeva 1800.55 krooni, mis 3 kuud on 7500 krooni ja riietele, ravimitele, arengukulud, kommunaalkulud 3 kuu arvestuse järgi 9373 krooni. Hageja arvestuse järgi on kulud 3 kuu jooksul 16 873 krooni ja ühes kuus 5624 krooni. Kostja vaidleb vastu lapsele tehtavate kulutuste ja lapse vajaduste üle. Kohtule esitatud tõenditest tl 67-69 (laste dressid 579 krooni, kantseleitarbed 61.50 krooni, sokid aluspüksid pesupulber 329 krooni), 73-76 (raamatupoes 55 krooni ja 36 krooni, laste sokid 45 krooni, kindad 29 krooni), 93, 95-97 (CD mängud 270 krooni, pluus 99 krooni, raamat 139 krooni ja 290 krooni) järgi võib teha kohus järeldusi, et need kulutused on kandnud M… L…, samuti tl 71-72 (250 krooni ja 125 krooni), 84, 94 (350 krooni, 50 krooni) kohaselt on tehtud kulutused lapse S… I… jaoks. Kokku on lapse vajadusteks kulutusi hageja dokumentaalsete tõenditega tõendatud 2 707 krooni ulatuses. Ülejäänud kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kes on maksnud nimetatud arved. Kohus leiab ka et

2-06-11364

Kohus leiab, et kuna kostja on nõus elatist tasuma poja ülalpidamiseks 1 800 krooni, siis on võimalik selline summa kostjalt välja mõista. Pooled ei vaidle, et laps on haige ja seetõttu vajab laps erilist hoolitsust. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et lapse vajadused oleksid kuus sedavõrd tõusnud võrreldes 2005.a., et oleks põhjendatud kostjalt enama summa kui 1800 väljamõistmine lapse vajaduste katteks. Kohus arvestab lapse võimalike vajaduste katmisel ka lapse ema osaga lapse ülalpidamisel, mis PkS 61 alusel peab olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast s.o. hagi esitamise ajal 1 500 krooni. Arvestades 1 500 krooni lisaks 1 800 krooni oleksid lapse vajadused kaetud 3 300 krooni, mis on enam kui 50 % võrreldes lapse vajadustega 2005.a. Samas on hageja hagiavalduses väitnud, et ta saab ka poja invaliidsuspensioni 1 260 krooni ja lapsetoetust 300 krooni, seega on kohus veendunud, et hoolimata sellest, et lapse vajadused pole hageja poolt tõendatud, saavad 1 800 krooni elatise väljamõistmisel kostjalt lapse vajadused tagatud tunduvalt suuremas osas võrreldes 2005.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Seega kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja muuta tuleb Narva Linnakohtu varasema otsusega nr 2-868/04 väljamõistetud elatise suurust. Elatis kuulub suurendamisele alates hagi esitamisest s.o 12.05.2006.a PkS § 70 lg 1 alusel.

Kohus ei arvesta tõendina S… I… koolitunnistust, sest lapse õppeedukus ei ole aluseks, mille alusel kohus hindab lapse vajadusi.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. TsMS § 147 lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud hagihinna, mis moodustab 4 095 krooni suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 420 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

2-06-11364

Kohtunik

Iris Kangur