2-06-21287/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2006, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-06-21287 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi T K vastu

107 048.80 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn) Hageja esindaja volikirja alusel: Artur Maljukov (isikukood xxxx), aadress: Rüütli 23, 51006 Tartu) Kostja: T K (isikukood xxxx), elukoht: xxxx , sissekirjutus: xxxx Kohtuistungi aeg 15.12.2006 Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i (reg.kood 10183757) hagi T K vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista T K (isikukood xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks ja võlgnevuse katteks 107 048.80 /ükssada seitse tuhat nelikümmend kaheksa krooni ja 80 senti/ (sellest 51 418.17 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 7672.76 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 260.08 krooni viivis, 10 283.63 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 514.18 krooni lepingu muutmise tasu ning 35 000 krooni kahjuhüvitis.

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Otsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 18.12.2006 kell 15.00.

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hagejale.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

10.08.2006 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagejana hagi kostjaga T K iga 28.10.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr.xxxx tuleneva võlgnevuse nõudes. Lepingu alusel kostja kasutusse antud krediidisummat suurendati kahel korral: 09.12.2005 sõlmiti tarbijakrediidilepingu nr.xxxx kokkulepe nr 1 ja 27.02.2006 samasisuline kokkulepe nr 2. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 25 000 krooni krediiti, mida kokkuleppega nr.1 suurendati 50 000 kroonini ja kokkuleppega nr.2 suurendati seda

51 418.17 kroonini. Kokkuleppel nr.2 järgi kohustus kostja maksma intressi 27,30% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest summas 69 602.39 krooni. Kokkuleppe nr.2 kohaselt kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS –i Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Kuna kostja ei tasunud pärast kokkuleppe nr.2 sõlmimist hagejale ühtegi lepingujärgset makset, siis saatis hageja kostjale kirjalikke meeldetuletusi 20.03.2006 ja 18.04.2006. Kostja hagejale ei vastanud ning võlgnevusi tasuma ei asunud. 18.05.2006 väljastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.06.2006 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 70 818.16 krooni tasumist, millest

51 418.17 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 7 672.76 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 283.63 krooni leppetrahv, 29.42 krooni viivis, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 514.18 krooni tasumata lepingu muutmise tasu. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale ühtegi summat tasunud.

Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja krediidisaajale kokku krediiti 51 683.99 krooni.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastav säte sisaldub ka lepingu üldtingimuste p 4.1.1, mille kohaselt on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 18.05.2006 kostjat ülaltoodud alustest lähtudes kirjalikult lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes VÕS § 416 lg 2 tulenevalt kostjale võimalust veel läbirääkimiste alustamiseks.

VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused.

Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste p.-de 2.1, 4.3, 5.1, 5.3, 8.3 ja 7.7 ning VÕS §§-ide 100,

101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulud, lepingu muutmise tasu ning kahjuhüvitist. Kokkuleppe nr 2 alusel kasutusse saadud krediidisumma 51 418.17 krooni on täielikult tagastamata. Kokkuleppe nr 2 alusel ei ole kostja tasunud hagejale ühtegi intressimakset, mistõttu lepingu ülesütlemise ajal moodustas tasumata intress kokku summas 7 672.76 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe nr 2 kohaselt oli viivisemääraks intressimäär ehk 27,30% võlgnetavalt summast aastas. Lepingu ülesütlemisel moodustas viivis 29.42 krooni; pärast seda on hageja arvestanud viivisnõuet alates 08.07.2006 kuni 08.08.2006 veel 32 päeva eest, ehk viivisnõude suuruseks on kokku 1 260.08 krooni.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis antud juhul moodustab summa 10 283.63 krooni. Vastavalt kokkuleppele nr 2 kohustus kostja tasuma lepingu muutmise tasu 514.18 krooni.

Hageja esitab lepingu ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele lisaks leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 35 000 krooni. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna enamus krediidisummast on endiselt krediidisaaja käsutuses, siis nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kokkuleppe nr 2 alusel saama õigustatud intressisummast, s.o. 69 602.39 kroonist lähtudes. Saamata jäänud tulu leidmiseks on hageja arvestanud maha kokkulepitud intressist ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi ning leppetrahvi ja nõuab kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamist summas 35 000 krooni. Kahju hüvitamise nõuet põhjendab hageja ka asjaoluga, et pärast kokkuleppe nr 2 sõlmimist ei ole kostja vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud ühtegi lepingujärgset makset.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping, samuti lepingu üldtingimused, kehtestatud hinnakirjad, kokkulepped nr 1 ja 2, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise avaldus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (3000 krooni).

15.12.2006 toimuvale kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Hageja volitatud esindaja taotleb samal kohtuistungil 15.12.2006 asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagis toodud alustel ja ulatuses, kuna vaatamata kostja poolt kättesaadud hagimaterjalidele ja ka kohtukutsele ei ole kostja kohtusse ilmunud ega ka võlgnevust tasuma asunud.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, kuna TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjale on väljastatud hagimaterjalid kohtumenetluse käigus hageja palvel Ida Politseiprefektuuri poolt teatatud aadressil xxxx. Materjalid on nimetatud aadressil kostja poolt isiklikult vastu võetud 02.11.2006. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat kirjalikult hagile vastama, hoiatades samas TsMS § 407 sätestatud tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsusega hagi rahuldamise võimalusest. Kostja ei ole kohtule vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Arvestades hagis esitatud nõude suurust, pidas kohus vajalikuks anda kostjale võimalus olla kohtus ära kuulatud ning määras välja kohtuistungi aja – 15.12.2006. Kohtukutse on kostja abikaasa poolt edasiandmiseks vastu võetud 22.11.2006 ja ka kostjale edastatud. Vaatamata kohtukutsel märgitud TsMS § 410 sätestatud õiguslikest tagajärgedest ei ole kostja 15.12. 2006 kohtusse ilmunud ega ka mitteilmumise põhjust teatanud. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega nii hagiavaldusele vastamiseks kui kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei oleks kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna tagaseljaotsusega kuulub hagi täielikult rahuldamisele, siis asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates.

Kohus juhindus TsMS § 173; 410; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/ Irma Külavee

Ärakiri õige: Nooremreferent Ingrid Opmann

Kohtuotsus jõustus: 22.jaanuaril 2007.a. Nooremreferent Ingrid Opmann