2-06-29000/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2007.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29000 Tsiviilasi MVi hagi MVi vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MV, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx xxxx xxxxxxx Kostja: MV, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 3. jaanuaril 2007.a kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. Välja mõista MVilt igakuuliselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni MVi kasuks lapse K V, sündinud x.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 25. augustist 2006.a kuni poja täisealiseks saamiseni, so x.xx.xxxx.a, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks täies ulatuses arvesse võttes 25. augustist 2006.a kuni 02. detsember 2006.a makstud summadega.

Kohtukulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-29000 jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest.

Hagi nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 19. juulil 1980.a Pärnu Perekonnaseisuametis.

2 Abielust on sündinud tütar D V x.xx.xxxx, tütar M V xx.xx.xxxx ja poeg K V x.xx.xxxx.a. Tütar M ja poeg K elavad hageja juures. Elatakse lahus 1996. aastast. Kostja ei ole osalenud regulaarselt laste kasvatamisel ja materiaalsel toetamisel. Toetus on olnud aastate jooksul juhuslik ja väike, sedagi peale hageja pidevaid palveid. Põhjenduseks toob kostja väikese töötasu, kuigi hageja väidete kohaselt on materiaalselt kindlustatud ja omab kindlat töökohta. Tütar M lõpetas 2006.a juunis Tartu Ülikooli bakalaureuse õppe ja poeg K 9-nda klassi. Hageja palus toetada lapsi rahaliselt, sest kooli lõpetamisega kaasnevad suuremad kulutused. Kostja ei toetanud kumbagi last. Lapsed jätkavad õpinguid. Mõlema koolitamiseks on vajalik vanemate materiaalne toetus. Tütart pole kostja toetanud rahaliselt kogu õppeaja jooksul. Õppimiseks võttis tütar õppelaenu. Tütre silmaoperatsiooni kostja ei aidanud rahastada. Selleks palus hageja kostjalt rahalist toetust, kuid ei saanud midagi. Laste koolitamine ja neile eluks vajaliku muretsemine on aastate jooksul olnud ainult ema mure. Suur abi laste kasvatamisel on olnud hageja vanematel, kes on pensionärid. Samas laste isa oma kohustusi ei täida. Poeg K on tugev sportlane, huvitub korvja jalgpallist, kuid raha puudusel ei saa treeningutel käia. Hageja on olnud pikka aega töötu.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise poeg K ülalpidamiseks igakuiste maksetena 2500 krooni kuus kuni K täisealiseks saamiseni.

Menetluse käik Kohtu poolt toimetati hagimaterjalid kostjale kätte ning anti talle vastamise tähtaeg. Oma kirjalikus vastuses hagile kostja tunnistas hagi osaliselt. Juba maksekäsu kiirmenetluses on kostja kohtule teatanud, et tema varaline seisund ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1500 krooni kuus ja seda ta ka käesoleval ajal teeb. Kostja ei tööta, sest peab hoolitsema oma vähihaige venna eest, käib juhutöödel. Kostja oma vastuses on märkinud, et hagiavalduses toodud täiskasvanud tütrega seonduvad asjaolud ei puutu haginõudesse ning seetõttu ei esita tõendeid väidete ümberlükkamiseks. Oma vastuses kostja märgib, et Sotsiaalministeeriumi 2004.a teostatud uuringute tulemuste kohaselt on terve lapse ülalpidamine vanusegrupis 13-19 maksab keskmiselt 3313 krooni kuus ning seetõttu kostja leiab, et tema poolt pakutav elatise suurus kuus, 1500 krooni, on täiesti piisav, et rahuldada lapse vajadusi, lisaks riigilt saadav igakuine toetus. Eeltoodust lähtuvalt palub kostja hagi rahuldada osaliselt. Kostja nõustub igakuiselt tasuma elatist 1500 krooni. Ühtlasi palub kostja otsuse tegemisel arvestada juba makstud summadega.

Hageja oma vastuses kostja vastuväidetele teatas kohtule, et on nõus kostja poolt pakutud igakuise summaga 1500 krooni.

Nii hageja kui kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna eelmenetluses on kohus välja selgitanud poolte seisukohad, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses pooli kohtuistungile kutsumata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. PKS § 49 alusel on mõlemal poolel

3 lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja on eelmenetluse käigus nõustunud kostja ettepanekuga igakuise elatise suurusega 1500 krooni kuus. Hagimaterjalidest selgub, et kostja on alates 28.08.2006.a kuni 02.12.2006.a lapsele elatist maksnud kokku 3800 krooni. Varasemate maksmiste kohta kostja tõendusmaterjali esitanud ei ole. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise maksmist.

PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest ning hageja taotlusel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

Hageja esitas Pärnu Maakohtule 25. augustil 2006.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatise nõudes, mis tsiviilkohtumenetluse § 486 lg 1 sätete kohaselt läks üle hagimenetlusse ning hagi loetakse esitatuks 25. augustist 2006.a. Hageja ei ole esitanud taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, vaid taotleb elatise väljamõistmist avalduse esitamisest alates. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 25. augustist 2006.a.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha 1500 krooni kuus on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks, kusjuures arvesse võttes asjaolu, et kostja on alates 28.08.2006 kuni 02.12.2006.a tasunud elatist 3800 krooni.

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsM § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, kannab käesoleva tsiviilasja kulud kostja. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik