Legislator Case Law & Legislation
2-06-28547/1 AI generated

2-06-28547/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-28547/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-06-28547/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuaril 2007.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-28547 Tsiviilasi AS hagi PP vastu põhivõla ja viivise väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamine kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtul Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hageja esindaja: HP Kostja: PP Resolutsioon

Välja mõista PP võlgnevus 5669.27 krooni (viis tuhat kuussada kuuslümmend üheksa krooni ja 27 senti) AS kasuks. Kohtukulude jaotus Hagimenetluse kulud: riigilõivu ja hageja esindaja kulu kannab kostja PP. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja oma .a vastuses tunnistab hagi.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks, kui avaldus esitatakse eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 ja 3 tuleb hageja menetluskulu: riigilõiv ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda.

2

Kohtunik: