2-06-21992/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21992 Tsiviilasi K-KK hagi UK vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K-KK Kostja UK Kohtuistungi toimumise aeg 4. jaanuar 2007 RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista UK elatis 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni kuus K-KK kasuks alates kuni õppimise lõpetamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja Eesti Vabariigi kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud, jätta UK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisel kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5; TsMS § 415 lg 2). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

2 vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud K-KK esitas hagi UK vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole UK alates K –K K ülal pidanud. Hageja õpib ning jätkas seal õppimist ka täisealiseks saamisel. Hageja taotleb mõista kostjalt välja elatis 4 180 krooni kuus.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kostja rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis sisalduvale aadressile . Nimetatud aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule, kuna adressaat on muutnud elukohta. Kostja Haigekassa andmebaasis sisalduvalt elukohalt tagastati hagimaterjalid kohtule põhjendusel, et maja on lammutatud. Politseile on kostja elukoht teadmata.

Kuna kostja ei ela Rahvastikuregistri järgses elukohas ja kostja elukoht ei ole kohtule teada, on kostjale kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kohtu põhjendused Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja vähendas elatise summat 2 100 kroonini kuus ning taotles tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

K-KK sünnitunnistusest (t lk 11) nähtub, et UK on tema isa.

Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise käesoleva seaduse §- s 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 61 sätestatust. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus PKS § 63 lg 2 kohaselt neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud alustel.

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole hagile vastanud, seega elatise suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et UK tuleb välja mõista elatis 2 100

3 krooni kuus K-KK kasuks alates kuni õppimise lõpetamiseni , kusjuures vastavalt PKS § 61 lg-le 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 (kuni 01.01.2007 redaktsioonis) oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik