2-06-29058/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-29058

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

M.K. kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva 29.09.2006

otsuse peale täiteasjas nr 189/2005/167

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: M.K.

esindaja: advokaat Marko Paabumets (postiaadress OÜ

Advokaadibüroo In Jure, Riia 15b, Tartu)

puudutatud isikud:

-

kohtutäitur Jane Rumjantseva

-

sissenõudja K.E.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M.K. kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva 29.09.2006 otsuse peale

täiteasjas nr 189/2005/167.

2. Jätta menetluskulud M.K. kanda.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

4. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks M.K. ja kohtutäitur Jane

Rumjantsevale (TsMS § 478 lg 2).

5. Määrus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 478 lg 3).

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS

§ 218 lg 3, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Jane Rumjantseva algatas M.K. suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 189/2005/167),

aluseks Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1768/03 ja sissenõudja K.E.

avaldus. Nõude suuruseks oli 128 416 krooni ning sisuks võlg ja viivis 110 000 krooni,

kohtukulu 12 500 krooni ning kohtutäituri tasu 5900 krooni (tl 2, 7).

2. 01.04.2005 sõlmisid võlgnik ja K.E. kohtutäituri büroos võlasumma perioodilise tasumise

kokkuleppe, mille kohaselt tasub M.K. nõudest 50 000 krooni 05.04.2005 ja ülejäänud

summa 2005.a aprilli jooksul (tl 7).

3. Kontoväljavõttest (tl 14-15) ja M.K. 02.01.2006 hagiavaldusest (tl 16-18) nähtuvalt tasus

M.K. põhivõla 2005. a detsembriks.

4. 23.08.2006 koostas kohtutäitur täiteasjas nr 189/2005/167 kinnisasja (M.K kuuluv kinnistu

asukohaga X, Tartu) arestimise akti, nõude suuruseks 76 355.80 krooni, s.h täitemenetluse

läbiviimise kulu 861.17 krooni (tl 52-53).

5. 01.09.2006 esitas avaldaja selle peale kohtutäiturile kaebuse, leides, et nõudel puudub

õiguslik alus ning kinnisasja arestimise akti koostamine on ebaseaduslik (tl 54-56).

29.09.2006 otsuses leidis kohtutäitur, et arestimise akti koostamine on seaduslik (tl 61).

6. 10.10.2006 esitas M.K. Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 29.09.2006 otsuse peale,

paludes otsuse tühistada. Kinnisasja arestimise akti koostamiseks puudub õiguslik alus.

6.1. Avaldaja viitab TMS § 2, § 53 lg 1, § 55 p 1, § 56 lg 1, § 140. Täitedokumendiks on

Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1768/03. Otsusest ei tulene viivis

10%, mille sissenõudmise eesmärgil kohtutäitur akti koostas. Täitedokumendist tulenev

sissenõudja nõue on täies ulatuses rahuldatud. Viivise nõudmiseks puudub

täitedokument. Nõue tuleneb kehtivuse kaotanud TMS § 30 lg-st 1, mis andis

kohtutäiturile õiguse arvestada täitemenetluses viivist ning mille näol ei ole tegemist

täitedokumendiga. Kehtiv õigus ei võimalda viivise arvestamist kohtutäituri poolt, seega

on viivise 10% kohaldamine täitemenetluses ebaseaduslik. Sellest tingitult on

ebaseaduslik ka kinnisasja arestimise akt.

6.2. Kohtutäitur on tõlgendanud Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2006 määruses tsiviilasjas nr

2-06-889 toodud seisukohti ebaõigesti, leides, et menetlus kuulub jätkamisele viiviste

sissenõudmiseks. Sissenõudjal on põhimõtteliselt õigus võlgnikult viivist nõuda, kuid

viivist arvestatakse tsiviilkohtumenetluses TsMS 461 lg 4 alusel ja VÕS § 113 lg 1

ulatuses.

6.3. Täitekulu ei kuulu M.K. väljamõistmisele, täitekulu väljamõistmise otsused on

ebaseaduslikud ning M.K. on need vaidlustanud. Asjakohane ei ole täituri viide

täitekulude nõudele seoses kinnisasja arestimise akti õigustamisega. Viivisenõudega

võrreldes moodustavad täitekulud väikse osa ning nende sissenõudmiseks ei ole mõistlik

arestida vara ja koostada kinnisasja arestimise akt.

6.4. TMS § 143 p 1 kohaselt peab kinnisasja arestimise aktis olema märgitud sissenõude

aluseks olev täitedokument. Arestimisaktis on märgitud täitedokumendina kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-1786/03, millest tulenev nõue on rahuldatud. Aktis ei ole märgitud

täitedokumenti, millest tuleneb nõue summas 76 355.80 krooni.

7. Kohtutäitur palub jätta M.K. kaebuse rahuldamata.

7.1. K.E. nõude moodustavad Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsuse tsiviilasjas nr 2-1786/03

täitmisega viivitamisel tekkinud viivis 76 355.80 krooni, millele lisandub täitekulu.

Seega on täitmisele kuuluv täitedokument Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus.

7.2. Tartu Maakohus on juba menetlenud avaldaja kaebust täituri otsuse peale jätkata

täitemenetlust. Tartu Maakohus on leidnud, et 10% viiviste nõudmine on seadupärane ja

kuulub täitmisele täiteasjas nr 189/2005/167. Kuna viivisenõue on tunnistatud

seaduspäraseks, kuid M.K. ei ole siiani viivist tasunud, on põhjendatud M.K. vara

arestimine.

7.3. Täitur on kinnisasja arestinud, koostanud selle kohta akti, seadnud varale keelumärke ja

toimetanud arestimise akti omanikule kätte. Vara arestimise akti koostamist reguleerib

TMS § 143. Vara arestimise korda ei ole oluliselt rikutud, sest olemas on täitedokument,

ning arestimine ei ole tühine.

8. Sissenõudja nõustub täielikult kohtutäituri 29.09.2006 otsusega jätta kaebus rahuldamata.

Kinnisasja arestimise akt on seaduslik (tl 69).

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et M.K. kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

10. TMS § 143 p 1 kohaselt peab kinnisasja arestimise aktis olema märgitud sissenõude aluseks

olev täitedokument. TMS § 55 p 1 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene

õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral,

eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita.

11. Kohus nõustub kohtutäituriga, et K.E. nõude moodustab Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsuse

tsiviilasjas nr 2-1786/03 täitmisega viivitamisel tekkinud viivis. Seega on täitmisele kuuluv

täitedokument Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus nagu on märgitud ka arestimise aktis.

12. Kontoväljavõttest (tl 14-15) ja M.K. 02.01.2006 hagiavaldusest (tl 16-18) nähtuvalt tasus

M.K. põhivõla 2005. a, kuid mitte võlasumma perioodilises kokkuleppes ettenähtud tähtaegu

järgides. Kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lg 1 nägi ette, et kui võlgnik ei tasu

kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur

igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see

nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et

käesolevas asjas tuleks viivist arvestatakse tsiviilkohtumenetluses alates 01.01.2006 kehtiva

TsMS 461 lg 4 alusel ja VÕS § 113 lg 1 ulatuses. Rakendussätetest ei tulene, et TsMS § 461

lg 4 tuleks kohaldada tagasiulatuvalt. Seega oli kohtutäituril õigus TMS (redaktsioon kuni

01.01.2006) § 30 lg 1 alusel arvestada igakuulisele tasumata summale juurde 10% viivist iga

tasumata kuu eest ning nõuda seda sisse võlgnikult sissenõudja kasuks.

13. Kohus ei nõustu M.K., et kohtutäitur on tõlgendanud Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2006

määruses tsiviilasjas nr 2-06-889 toodud seisukohti ebaõigesti, kui leidis, et menetlus kuulub

jätkamisele viiviste sissenõudmiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.06.2006 määrusega

tsiviilasjas nr 2-06-889 (M.K. kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva vastu täiteotsuse

189/2005/167 tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks) muutmata Tartu Maakohtu

10.04.2006 määruse, millega maakohus otsustas jätkata täitemenetlust (tl 28-32).

Ringkonnakohus asus seisukohale, et võlgniku vastutuse täitedokumendi täitmisest

kõrvalehoidumise eest sätestas kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lg 1. Nimetatud säte

andis täiturile õiguse viivise sissenõudmiseks seadusest tulenevalt. Kohtutäitur on õigesti

lähtunud tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1

esimesest lausest, mille kohaselt käesoleva seaduse ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi

ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Kuna

sissenõudjal on õigus kuni 01.01.1006 kehtinud TMS § 30 alusel nõuda ka lisaks

põhinõudele ning menetluskuludele viivist, siis ei olnud sissenõudja nõue veel täies ulatuses

rahuldatud. 01.01.2006 alates kehtiv täitemenetluse seadustik ei sätesta viivise määra

täitmisega viivitamise eest, kuid sama küsimust reguleerib TsMS § 461 lg 4, mille kohaselt

kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt,

arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei

ole viivisesummat teisti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Eeltoodust tuleneb, et

ka pärast 01.01.2006 tuleb võlgnikul täitmisega viivitamise korral maksta viivist, ning see

võib olla ka suurem kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Ringkonnakohus leidis, et

võlausaldaja õigus viivist saada on põhjendatud, kuna viivise väljamõistmise küsimus saab

tekkida üksnes jõustunud kohtulahendi alusel täitmisele pööratud nõude täitmisega

viivitamise korral. Seega saab kohaldatud 10% viivist käsitleda täiendava iseloomuga

tagamisvahendina.

14. Asjaolu, et M.K. on täitekulu väljamõistmise otsuse vaidlustanud, ei muuda seda, et täitekulu

väljamõistmise otsus oli kehtiv vara arestimise ajal.

15. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine

muul viisil ei ole võimalik. Põhjendamatu on avaldaja viide sellele, et viivisenõudega

võrreldes moodustavad täitekulud väikse osa ning nende sissenõudmiseks ei ole mõistlik

arestida kaebuse esitaja vara ja koostada kinnisasja arestimise akti. Kinnisasja arestimise akti

ei koostatud üksnes täitekulude sissenõudmiseks, aktist nähtuvalt on nõude suuruseks kokku

76 355.80 krooni. Suurema osa nõudest moodustab viivis, mille nõudmiseks on olemas

õiguslik alus.

16. TsMS § 172 lg 1, § 173 lg 1 ja 3 ning kaebuse rahuldamata jätmist arvestades tuleb

menetluskulud jätta M.K. kanda.

Kohtunik