2-06-29351/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(5) Tsiviilasi nr 2-06-29351 Koopia

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2007. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-06-29351 Tsiviilasi Nxxxxxx Vxxxx hagi Vxxxxx Vxxxx vastu abielu lahutuse, lapsele makstava elatise väljamõistmise ning lapse elukoha määramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Nxxxxxx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: VxxxxxxVxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 27.12.2006.a.

RESOLUTSIOON

Nxxxxxx Vxxxx hagi Vxxxxx Vxxxx vastu rahuldada osaliselt.

Lahutada Vxxxxx Vxxxxxja Nxxxxxx Vxxxx abielu, mis on sõlmitud 16.06.2006.a. Jõgeva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses, abieluakt nr 17.

Välja mõista Vxxxxx Vxxxxxt Nxxxxxx Vxxxx kasuks elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus tütar Axxxxxx Vxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 16.10.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 24.05.2015. Väljamõistetavast elatisest on makstud 2006.a. novembrikuu eest 1290 krooni.

Elatis tuleb maksta iga kuu 5.kuupäevaks Nxxxxxx Vxxxx arvele nr. 19192969315005 SEB Eesti Ühispangas.

Jätta rahuldamata NxxxxxxxVxxxx nõue Vxxxxx Vxxxx vastu tütar Axxxxxx Vxxxx elukoha kindlaksmääramiseks.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 4. jaanuaril 2007.a.

Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Jõgeva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele.

2(5) Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Vxxxxx Vxxxx kanda.

Välja mõista Vxxxxx Vxxxxxx:

• Nxxxxxx Vxxxx kasuks 500 (viissada) krooni tasutud riigilõivu katteks.

• Riigituludesse 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõivu katteks. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900078538. Selgitusse tuleb märkida kelle eest tasutakse, tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv“.

• Riigituludesse 79.20 menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks. Kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Selgitusse märkida, kelle eest tasutakse, tsiviilasja number ja märksõna „kohtukulud“.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Nxxxxxx Vxxxx on 16.10.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse (tl.3-5) Vxxxxx Vxxxx vastu abielu lahutamise, lapsele makstava elatise väljamõistmise ning lapse elukoha määramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled koos elanud alates 1995. aastast kuni hetkeni, mil hageja jäi lapseootele, siis kostja lahkus kodunt. 24.05.1997.a. sündis pooltel ühine tütar Axxxxxx. Kostja pöördus koju tagasi alles 2003.a. Peale kaheaastast kooselu (2003.a. kuni 2006.a.) pooled abiellusid. Abielu registreeriti 16.06.2006.a. Abielulised suhted lõppesid alates 2006.a.septembrist poolte mittesobivuse tõttu. Kuna abielu on faktiliselt lõppenud, siis soovib hageja selle ka ametlikult lahutada. Poolte ühine laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja last materiaalselt toetanud ei ole. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2000 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt 3525 krooni ja osa sellest tuleb kanda kostjal. Hageja palub kohtul määrata kindlaks lapse elukoht, milleks on hageja elukoht.

Kostja tunnistas oma kirjalikus vastuses (tl.12) hagi osaliselt. Kostja vaidles vastu hageja poolt lapse ülalpidamiseks nõutavale elatise summale. Kostja on nõus maksma lapsele elatist

700 krooni kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et tal on veel kaks last – Kxxxx ja Kxxx Vxxxx, kelle ülalpidamiseks tuleb maksta elatist 700 krooni kuus. Kostja on vastuses teinud kohtule taotluse poolte ühisvara jagamiseks. Ühisvaraks on arvuti, mis on hageja valduses ja mille liisingumakseid tasub kostja.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja täiendas hagiavalduses toodut lapse kulude osas. Hageja hinnangul tuleb arvestada hagis toodule lapse kulude hulka lisaks kooli ekskursioonid, teatrid, kindlustus, muusikakoolis pilli rent – kokku aasta kuludele lisaks 6643 krooni. Kostja jäi samuti oma kirjalikus vastuses toodu juurde.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3(5)

Kohus, tutvunud asja materjalidega, hinnanud tõendeid ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks ja lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Lapse elukoha kindlaksmääramise nõude jätab kohus rahuldamata.

Hageja on esitanud poolte abielu lahutamise nõude.

Kohtule esitatud abielutunnistuse (tl.6) põhjal tuvastas kohus, et Nxxxxxx Kxxxxxx (pärast Vxxxx) ja Vxxxxx Vxxxxxabielu on registreeritud 16.06.2006.a. Jõgeva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses.

PkS § 29 lg 1 p 2 kohaselt lahutab abikaasa nõudel abielu kohus, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse. PkS § 28 lg 4 näeb ette, et perekonnaseisuasutus ei lahuta abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendatakse lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetakse välja elatis. PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kostja nõudele vastu pole vaielnud ja on lahutamisega nõus. Poolte kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tegelikud abielulised suhted on poolte vahel käesolevaks ajaks lõppenud. Pooled ei ela koos alates 2006.a. septembrist ning kumbki ei näe võimalust abielu jätkamiseks Hageja on esitanud koos abielulahutuse nõudega ka nõude lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik nõue rahuldada, kuna pooled ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Kohus peab siin oluliseks osutada, et pooled on erinevatel perioodidel koos elanud, seega juba otsinud võimalust pärast lahuselu kooselu jätkamiseks, kuid see ei ole õnnestunud. Seetõttu ei saa ettepanekut abielu lahutada käsitada kui hetkeemotsiooni. Abielu tuleb lahutada. Vastavalt PkS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Hageja taotleb kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks igakuise elatise välja mõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Hageja kinnitab, et tegelikult on kostja töötasu hoopis suurem kui see palgatõendilt nähtub. Hageja arvates on selles puidutöötlemisettevõttes, kus kostja töötab, piisavad palgad ja kui see nii ei oleks, tuleks kostjal töökohta vahetada.

Kohtule esitatud sünnitunnistus (tl.2) tõendab, et hagejal ja kostjal on ühine laps Axxxxxx Vxxxx, kes on sündinudxxxxxxxxxxx.a.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Vxxxxx Vxxxx isana on kohustatud teda ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Kostja pole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja hageja taotleb kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 2000 krooni kuus. Kostja on tunnustanud nõuet osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist 700 krooni kuus, rohkemaks pole ta võimeline, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks last, kellele maksab elatist 700 krooni kuus. Lisaks läheb kostja palgast maha elatisevõlgnevus kahe lapse ülalpidamiseks.

4(5) PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sellest seadusesättest tuleneb, et elatise suuruse üle otsustamisel ei tule lähtuda mitte ainult vanema varalisest seisundist, vaid arvestada tuleb ka lapse vajadusi. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäär 3600 krooni kuus, seega elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus.

Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule lapse kulude (vajaduste) arvestuse. Kulude arvestus sisaldab lapse tavapäraseks ülalpidamiseks vajalikke väljaminekuid toidule, riietusele, kooli – ja hügieenitarvetele, kommunaalmaksetele ja huvitegevusele. Lisaks sellele on poolte ühisel lapsel erivajadusita vajab prille, mille tõttu lisanduvad selleks vajalikud kulud, mida hageja ei ole summaliselt arvestanud. Peale selle õpib laps muusikakoolis akordioni, milleks vajalikku kvaliteetset pilli renditakse praegusel ajal 1200 krooni eest aastas.

Tütar on saanud trauma tõttu vigastuse, mis on tinginud lapse kindlustamise ja toob kaasa rahalised väljaminekud kindlustusmaksete näol, praegu 1618 krooni aastas. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud kulude arvestus liialdatud ja see ei ületa selleealise lapse tegelikke ja põhjendatud vajadusi. Hageja elatisenõue on ligilähedane seadusega ettenähtud miinimumile. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära.

Kostja põhjendus, et „tema ülalpidamisel on veel kaks last, tuleb tasuda elatisevõlga ning töötasu pole piisav“ ei ole aluseks elatise vähendamiseks allapoole ettenähtud miinimumi. Kaaludes, kas hageja taotletud elatisesumma ei ületa lapse vajadusi või kas kostja varaline seisund on piisav taotletud elatisesumma maksmiseks, peab kohus vajalikuks märkida järgmist: asjaolu, et kostjal on elatisevõlgnevus oma kahe lapse ülalpidamiseks, ei pea tooma kaasa tütar Axxxxx olukorra halvenemist. Alaealised lapsed ei pea olema omavahel konkurendid isalt elatusvahendite saamisel, vaid kohustatud isikul tuleb laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks rohkem pingutada.

Elatisevõlgnevuse tekkimine või mittetekkimine on sõltunud kostjast endast ja käesoleval juhtumil on kostja elatisemaksmist aastate jooksul edasi lükanud, mistõttu nüüdseks on see kuhjunud võlgnevusena. Kostja on – kohtu poolt välja mõistetud elatist maksmata jättes – võtnud endale riski maksta elatis võlana suuremas summas ja nüüd tuleb tal see risk ise ka kanda, vajadusel selleks paremini tasustatavat tööd otsides. Kohtule esitatud kostja palgatõendi (tl.13) põhjal nähtub, et kostjal on olemas töökoht elukohajärgses aktiivselt tegutsevas puidutöötlemisettevõttes, mis võimaldab tasuda laste ülalpidamiskulud.

Kohus hindab poolte seletuste põhjal nende eluviisi ja elatustaset ja on seisukohal, et hageja on väljaminekud minimeerinudelatakse ühetoalises korteris, puuduvad luksusesemed. See on võimaldanud lapse kohta arvutada kommunaalmakseid minimaalses summas. Kostja elab üksi, s.t. oma elutingimuste loomisel ja valikul on tal võimalik arvestada vaid iseendaga. Kostja üürib korterit, kavandab korteri vahetada odavama vastu. Poolte kooselu ajal ostetud kodutehnika ja korterisisustus jäid kostjale, lapsele koolitöödeks vajalik arvuti sai lapsega kaasa lapse elukohta.

Kõige selle pinnal poolte eluviisile ja elatustasemele võrdlevat hinnangut andes on kohus seisukohal, et kostja varaline seisund on stabiliseeritud ja hea paranemispotentsiaaliga. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 2000.- krooni. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 16.10.2006.a. Hageja tunnistab, et novembrikuu eest on saadud elatist 1290 krooni, mistõttu see summa tuleb lugeda tasutuks.

5(5) Hageja taotleb hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel PkS § 63 lg 1 alusel.

Hageja taotleb kohtult lapse elukoha kindlaksmääramist. Hageja soovib, et kohus määraks lapse elukohaks hageja elukoha. Kohus leiab, et nimetatud nõue on antud juhul põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte ütluste ja rahvastikuregistri väljavõtte (tl.9) põhjal tuvastas kohus, et poolte laps Axxxxxa Vxxxx elab koos hagejaga tema elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja avaldas kohtuistungil, et on nõus, et laps elab hageja juures ega esitanud sellele vastuväiteid. PkS § 51 näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kohus lahendab vanema nõudel vaidluse vaid juhul, kui vastav kokkulepe puudub. Kuna antud juhul puudub poolte vahel vaidlus lapse elukoha üle – selleks on hageja elukoht, siis puudub alus kohtu poolt selle kindlaksmääramiseks.

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ja ka kohtuistungil esitas taotluse poolte ühisvara jagamiseks: kostja soovib, et kohus lahendaks poolte ühisvara, milleks on liisinguga ostetud arvuti, jagamise. Kohtus tekkis poolte vahel vaidlus ühisvarasse kuuluvate esemete loetelu üle. Kohtuistungil selgitas kohus kostjale ühisvara jagamise nõuet ja selle esitamise korda. Ühisvara jagamiseks tuleb kohtule esitada hagi, mis vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud nõuetele. Samuti tuleb ühisvara jagamise nõudelt hagi esitamisel TsMS §

139 kohaselt tasuda riigilõivu. Kumbki pooltest pole esitanud nõuetekohaselt hagi ühisvara jagamiseks, seega jätab kohus nimetatud nõude ja sellele esitatud vastuväited tähelepanuta ning ei võta seisukohta poolte ühisvara jagamise osas.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja on hagi esitamisel tasunud abielu lahutamise nõudelt riigilõivu summas 1000 krooni (tl.10). Hageja taotleb kostjalt tasutud riigilõivu väljamõistmist 50 % ulatuses s.o. 500 krooni. See tuleb välja mõista kostjalt.

Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest elatisenõudelt. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt.

6(5) Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus TsMS §§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on välja mõistetud elatise üheksa kuu summa s.o. 18 000 krooni (9 * 2000). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 1250 krooni.

Riigi poolt on menetluskuludena kantud asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 79.20 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt.

Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 435 lg 1, § 438.

Kohtunik: / allkiri /

Koopia õige . kohtunik :