2-05-12246/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29.detsember 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-12246 Tsiviilasi OÜ * hagi J.J (N) vastu 4688,94 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. septembri 2006.a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant OÜ * (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), volitatud esindaja Tarvo Ilves; Vastustaja J.J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 22. septembri 2006. a. otsus muutmata. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29. juunil 2005.a esitas OÜ * hagi Tallinna Linnakohtule J. N (praegu J) vastu põhivõlgnevuse 2844,47 krooni ja viivise 2844,47 krooni saamiseks. AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja J.J sõlmisid 20. mail 2001.a Q-GSM lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt

2 tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi üldtingimusi). Hiljem hageja täpsustas lepingu sõlmimise aega, mis oli 28. mail 2001.a.

Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli 5. novembri 2001.a seisuga 2844,47 krooni. Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Tele2 Eesti AS loovutas 20. aprillil 2005.a nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestas kostja võlga seisuga 17. juuni 2005.a järgmiselt: põhivõlg 2844,47 krooni ja viivised 3762,87 krooni. Tulenevalt kostja vastusest hagile vähendas hageja oma nõuet leppetrahvi ehk 500 krooni võrra ning samas ulatuses ka viivisenõuet, paludes välja mõista 2344,47 krooni põhivõlga ja 2344,47 krooni viiviseid ning kohtukulud.

Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja lahkus Eestist 16. novembril 2001.a seoses abiellumisega ja kolimisega Taani. 14.- 15. novembril 2001.a käis kostja AS-i Tele 2 Eesti kontoris ja taotles seal lõpetada temaga leping alates 16. novembrist 2001.a. Leping lõpetati ning selleks ajaks võlguoleva summa tasus kostja hagejale sularahas. Maksedokumendid tal säilinud ei ole. Peale 16. novembrit 2001.a kostja AS-i Tele 2 Eesti poolt pakutavat mobiilsideteenust kasutanud ei ole, mistõttu ei ole ta ka nõus tasuma käesoleva hagi aluseks olevaid arveid.

Esimese astme kohtu otsus

22. septembri 2006.a otsusega lihtmenetluses jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli AS Tele 2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud. Kostja väidetel lõpetas ta aga lepingu hageja õiguseellasega alates 16. novembrist 2001.a ning ei ole pärast seda ka AS-i Tele 2 Eesti poolt pakutavat mobiilsideteenust kasutanud. Tulenevalt kostja vastuväitest, lasus hagejal kostja poolt tehtud kõnede tõendamise koormus vaidlusaluse perioodi eest. Hageja aga kostja poolt teenuse kasutamist tõendanud ei ole. Hagejale väidetavalt saadetud arved ja nende spetsifikatsioonid ei tõenda kostja poolt mobiilsideteenuse kasutamist. Seda oleks saanud tõendada hageja poolt tehtud kõnede ajaloo väljatrükiga. Sellist tõendit aga hageja kohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja hagi kostja vastu tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna on tõendamata kostja põhivõlg hagejale, puudub alus rahuldada ka viivisenõuet.

Apellatsioonkaebus

Apellant palub Harju Maakohtu 22. septembri 2006.a otsuse tühistada ja uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada. TsMS § 230 kohaselt peavad pooled tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Apellant on tõendanud oma nõuet esitatud arvetega. Nõue täiendava kohustusena esitada oma nõude tõendamiseks vastustaja kõneeristusi ei ole asjakohane ega põhjendatud. Vastustaja ei ole tõendanud teenuse osutajaga lepingu lõpetamise fakti ega teenuse osutajale teenuste eest tasumise fakti. Samuti ei ole vastustaja esitanud koopiaid oma passist, millest nähtuks, kas isik tõepoolest viibis välisriigis ja millal ta sinna suundus.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kõnealusel ajal ei viibinud vastustaja Eesti Vabariigis ja on selle tõenduseks esitanud väljavõtte oma passist.

3

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaevatav kohtuotsus on õige, mistõttu tuleb see kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on otsuses tõendeid õigesti hinnanud ja seadust õigesti kohaldanud ning ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevata otsuse tühistamiseks.

Apellandi väide, et teda on jäetud ilma seaduse ja kohtu võrdse kohtlemise põhimõttest (TsMS § 7), ei ole õige. Maakohus on andnud hagejale seaduse kohaselt mõistliku tähtaja jooksul võimaluse kirjaliku arvamuse ja tõendite esitamiseks (tl 53) enne asja lahendamist lihtsustatud korras. Hageja ise oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja täiendavalt tõendeid esitada ei soovinud (tl 79).

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kostja poolt teenuse kasutamist tõendanud ja üksnes kostjale väidetavalt saadetud arved ja nende spetsifikatsioonid (tl 58-67) ei tõenda kostja poolt mobiilsideteenuse kasutamist peale 16.11.2001.a. Arve esitamise aluseks saab olla ainult osutatava teenuse kasutamine, hageja aga oma nõude tõendamiseks kostja kõnede ajaloo väljatrükki vaidlusaluse perioodi eest esitanud ei ole. Muid tõendeid kostja kohustise olemasolu kohta hageja esitanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peavad pooled tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Väär on apellandi kaebuses toodud väide, et kohus on jätnud hindamata hageja seisukohad 29.05.2006.a vastusest. Kostja vastusest nähtuvalt lahkus ta Eestist 16.11.2001.a, olles eelnevalt lõpetanud lepingu AS-ga Tele 2 Eesti. Hageja ei ole seda kostja vastuväidet ümber lükanud. Maakohus on hinnanud kohtu käsutuses olevaid tõendeid kooskõlas TsMS §-is 232 sätestatuga ja andnud hagejale mõistliku tähtaja TsMS §-st 235 tuleneva õiguse kasutamiseks.

Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 8 jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud.

U.Reinola G.Kivinurm T.Kollom

4