Legislator Case Law & Legislation
2-05-14125/1 AI generated

2-05-14125/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-14125/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jaanuar 2007.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-14125 (endine nr 2/27-7034/05) Tsiviilasi ŽR `e hagi JM vastu Välja mõista JM`lt 41 808,00 (nelikümmend üks tuhat kaheksasada kaheksa) Eesti krooni ŽR `e kasuks. Kohtukulude jaotus

Legislator headnote

AI generated

2-05-14125/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-05-14125

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2007.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-14125 (endine nr 2/27-7034/05) Tsiviilasi ŽR `e hagi JM vastu

41 808,00 Eesti krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ŽR Hageja lepingulised esindajad IS, N S Kostja JM Asja läbivaatamine

11. detsember 2006.a, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista JM`lt 41 808,00 (nelikümmend üks tuhat kaheksasada kaheksa) Eesti krooni ŽR `e kasuks. Kohtukulude jaotus

3. Kohtukulud jätta JM kanda.

4. Välja mõista JM`lt kohtukulud 2 290,40 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend krooni ja 40 senti) Eesti krooni ŽR `e kasuks.

5. Välja mõista JM`lt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 124,10 (ükssada kakskümmend neli krooni ja 10 senti) Eesti krooni ning kanda see R arvelduskontole nr panka, viitenumber . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui hageja soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

2-05-14125

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused Esitas ŽR kohtule hagi JM vastu 41 808,00 Eesti krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu. Selle alusel koostati võlakiri, mille kirjutas kostja omakäeliselt. Selle lepingu tingimuste kohaselt võttis kostja hagejalt 1 300 USA dollarit laenu ning kostja kohustus hagejale igakuiselt maksma tasu laenu kasutamise eest (intresse) 7 % laenusummalt, s.o 91 USA dollarit. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja maksma intresse igakuiselt 17.ndal kuupäeval. Vastavalt võlakirjas toodud tingimustele kohustus kostja tagastama võla täies ulatuses, kui ta kahe kuu jooksul ei maksa intresse. Raha saamise hetkest ei ole kostja kordagi maksnud kohustuslikke intresse ja ei ole hagejale tagastanud ka võlasummat, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele.hageja kirjalikult pöördus kostja poole nõudega tasuda võlg ja intressid. Kostja ei tagastanud laenu ega tasunud intresse. Hageja nõude summa on hagiavalduse esitamise seisuga järgmine: laenu põhisumma

1 300 USA dollarit (Eesti Panga kurss 1 USD = 12,00 Eesti krooni), s.o 15 600 Eesti krooni; intressid 24 kuu eest 91 USA dollarit igakuiselt – 91 x 24= 2 184 USA dollarit (Eesti panga kurss 1 USD = 12,75 Eesti krooni), s.o 26 208,00 krooni. Kokku 15 600 + 26 208 = 41 808,00 Eesti krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 41 808 Eesti krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Hagiavalduse koos sellele lisatud tõenditega saatis kohus kostjale hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud , kuid nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus koos lisadega postiasutuse poolt kohtule hoiutähtaja möödumisel. PP IP 13.10.2005.a kiri kinnitab, et kostja aadressil ei ela. PPIP 09.01.2006.a kirjast nähtub, et politsei täiendavalt kontrollis aadressi , kuid kostja antud aadressil ei ela. Politseile on kostja tegelik asukoht teadmata. E H ravikindlustuse andmekogus puuduvad andmed kostja kohta. Menetlusdokumente on kohus püüdnud kostjale edastada ka kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur pani hagimaterjalid postkasti aadressil . Kohtutäituri kaaskirjast ega kohtule edastatud väljastusteatest ei nähtu, et TsMS § 326 tingimused on täidetud, mistõttu ei saa menetlusdokumenti kohtutäituri kaudu kättetoimetatuks lugeda. Kohtutäiturile ei ole teada kostja elukoht. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. R andmebaasis puuduvad andmed kostja registreeritud elukoha kohta. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 3 150,00 krooni, kohtukutse Ametlikes

2-05-14125

Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni ja õigusabikulud 3 540,00 krooni.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt, kui võlasuhe on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 41 808,00 Eesti krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 2 290,40 Eesti krooni (kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200,00 krooni ja tasu õigusabi eest hinnaga hagi puhul 5% hagi rahuldatud osast, s.o 2 090,40 krooni) TsMS § 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 3 150,00 krooni ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata, kuna hageja ei ole kohtule esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või andmeid riigilõivu tasumise kohta, mis võimaldaks kohtul riigilõivu laekumist kontrollida.

Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 124,10 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik