2-06-30215/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-06-30215

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (TAGASELJAOTSUS) Koopia Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2006. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-30215 Tsiviilasi AS EMT hagi Vxxxxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 3399,06 krooni ja viivise 69,59 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn); esindaja Raul Feldman, AS Julianuse Inkasso Agentuur (Jõe tn 3 Tallinn 10151); Kostja: Vxxxxxxx Kxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 3468,65 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa krooni ja kuuskümmend viis senti) krooni võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 3399,06 krooni on põhinõue ja 69,59 krooni on viivis.

Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Kohtukulude jaotus:

Menetluskulud jätta Vxxxxxxx Kxxxxxxxx kanda.

Mõista välja Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxx: 1. AS EMT kasuks 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni õigusabikulude katteks ning 250 (kakssada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks. Kulude tasumiseks on AS EMT arved: arve 221001126348 Hansapangas, arve 10052037412007 SEB Eesti Ühispangas ja arve 332099660006 Sampo pangas, viitenumber 1019914856.

2 (3) 2. Menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks 25.20 krooni riigi tuludesse. Riigi tuludesse kantav kohtukulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874

Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 8. detsembriks 2006.a. Hagimaterjalid on kostjale 21.11.2006.a isiklikult kätte toimetatud. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas TsMS § 405 lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada. Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud.

Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 12 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib VÕS § 208 lg.1. Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

3 (3) kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1800 krooni. . TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) suuruse kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulude hageja poolt taotletud ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtuasjade tinglikul liigitamisel keerukusastme järgi asetuks käesoleva kohtuasi minimaalse keerukuse tasemele. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et tegemist on nn. massnõuetega, s.t. ühetaoliste nõuetega paljude kostjate vastu. Asja materjalist ei nähtu ka muid asjaolusid, mis tinginuks õigusabikulude vajaduse nii suures ulatuses. Selline olukord ei õigusta õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses. Antud juhul loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud 850 krooni ulatuses.

Riigi poolt on menetluskuludena kantud asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 25,20 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1, § 175 lg 1 ning § 179 lg 1, 2 alusel.

TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.

Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, TsMS § 162; § 173; § 174; § 175; § 179; § 407; § 442; § 444; § 436.

Kohtunik: / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :