2-06-11238/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-11238 Tsiviilasi AS hagi DI`i, AA`i ja VK`i vastu võla nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hageja esindaja: TT Kostja: DI Kostja: AA Kostja: VK Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista DI`ilt, AA`ilt ja VK`ilt solidaarselt võlgnevus 63 317,29 krooni (kuuskümmend kolm tuhat kolmsada seitseteist krooni ja kakskümmend üheksa senti) AS kasuks.

3. Välja mõista DI`ilt, AA`ilt ja VK`ilt solidaarselt viivis alates .a 48 508,81 kroonilt kuni nimetatud summa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%) AS kasuks.

4. Hagimenetluse kulud mõista täies ulatuses välja DI`ilt, AA`ilt ja VK`ilt AS kasuks.

5. Asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) 6,60 krooni mõista täies ulatuses välja AA`ilt EV kasuks.

6. Asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) 6,60 krooni mõista täies ulatuses välja DI`ilt EV kasuks.

7. Asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) 51,60 krooni mõista täies ulatuses välja VK`ilt EV kasuks.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord

1. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

3. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on .a. kostja AA`i … allkirja vastu kätte toimetatud. Kohus loeb tulenevalt TsMS § 322 kohtudokumendid kostjale, AA`ile kättetoimetatuks. Kostja DI`i …. on hagi koos lisadega allkirja vastu kätte toimetatud .a. Kohus loeb tulenevalt TsMS § 322 DI`ile kohtudokumendid kättetoimetatuks. Kostja VK on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud .a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Lähtudes TsMS § 444 lg-st 1 jätab kohus tagaseljaotsusest ära kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 alusel kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt (VÕS) § 8 lgle 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ja DI õppelaenulepingu punktis 8 kokku viivises määraga 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summast.

Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 207 lg 1 kohaselt vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.

Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista võlgnevus 48 508,81 krooni, intress

12 951,53 krooni ja viivised 1856,95 krooni, kogusummas 63 317,29 krooni. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis alates .a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjatelt DI`ilt ja AA`ilt kuulub kummaltki TsMS § 143 p-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele 6,60 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu. Kostjalt VK`ilt kuulub TsMS § 143 p-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele 51,60 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik