2-06-34295/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-34295 Tsiviilasi U OÜ-le rahatrahvi määramine majandusaasta aruande esitamata jätmise eest Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtunikuabi Ingrid Vedleri 16.10.2006 määrus U OÜ trahvimise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U OÜ määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu kohtunikuabi Ingrid Vedleri 16.10.2006 määrus U OÜ-le rahatrahvi määramise kohta.

2. U OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu kohtunikuabi Ingrid Vedleri 16.10.2006 trahvimäärusega registriasjas Ä xxxxx/M2 trahviti U OÜ-d 2005. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest 3500 krooniga. U OÜ esitas määruskaebuse trahvimääruse tühistamiseks. Majandusaasta aruande hilinenult esitamise põhjuseks oli majandustegevuse hooajalisus, väga tugev ülekoormatus aasta esimesel poolel, väga väikse äriühingu iseärasus ning rahaliste vahendite nappus. Äriseadustiku (ÄS) §

71 tõlgendus, mis võimaldaks määrata trahvi eelnevalt hoiatamata, on vastuolus põhiseadusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 601 lg-st 1 nähtub, et trahvi näol on tegemist mõjutusvahendiga, mille eesmärk on sundida kohustatud isikut täitma talle seadusega pandud kohustus. Haldusmenetluses vastab sellele sunniraha. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3, § 7 lg 1 ja lg 3 sätestavad sunnivahendi kohaldamise üldreeglid, mis tulenevad eelkõige põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Määruskaebuse esitaja hinnangul on lubamatu, et kohtu juures asuv registripidaja saaks sunnivahendeid kohaldada neid põhimõtteid ignoreerides, s.t. eelnevalt hoiatamata.

Praegusel juhul on tekkinud olukord, kus kohtu poolt sunnivahendi kohaldamine toimub menetluses, mis tagab sunnivahendi adressaadile väiksema õiguste kaitse kui haldusmenetluses. Eeltoodust tulenevalt on ÄS § 71 rakendamisel eelneva hoiatuse tegemine vajalik. TsMS § 46 lg-t 2 ja § 601 lgt 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Põhiseaduse § 11 kohaselt peab õiguste ja vabaduste piiramine olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust, mis antud juhul puudub.

Kui äriühing ei esita aruannet registrile, kannatab sellest eelkõige äriühing ise ja tema osanikud või aktsionärid. ÄS § 71 laiendamine mistahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna § 60 lg 1 võib ettevõtjates tekitada arusaama, et seadusandja on majandusaasta aruande esitamata jätmise korral ette näinud ainult ühe tagajärje. Kohtu poolt määratav protsessitrahv võib olla ka karistusliku iseloomuga. Seetõttu oleks ÄS § 71 võimalik tõlgendada kui karistava iseloomuga trahvi määramist. Sel juhul oleks trahvimäärus vastuolus põhiseadusest tulenevate karistusõiguse üldpõhimõtetega.

Põhiseaduse § 24 lg 1 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ning § 23 lg 3 ja karistusseadustiku § 2 lg 3 keelavad ühe teo eest mitu korda karistada. Kui tõlgendada trahvi kui karistust, siis oleks pidanud registriosakond enne trahvi määramist tagama osaühingule sarnased menetlusõigused, mis on sätestatud väärteomenetluse seadustiku § 19 lg-s 1. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma karistusseadustiku §-st 56, tuvastama isiku süü, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Trahvimääruses on trahvisummana märgitud 3500 krooni, kuid ei ole täpsustatud, mitu miinimumpäevamäära see on ja kui suur on miinimumpäevamäär.

Protsessitrahvi määrad peaksid siiski olema sätestatud vastavas protsessiseaduses. Analoogia kohaldamine on isiku põhiõiguste riive puhul välistatud.

2. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis 09.11.2006 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle 10.11.2006 määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis 18.12.2006 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et trahvimääruse tühistamiseks puudub alus ja see tuleb jätta muutmata.

4. U OÜ oli tulenevalt ÄS § 179 lg-st 4 kohustatud esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Juhatus peab olema sellest kohustusest teadlik ning korraldama ettevõtja tegevuse selliselt, et aruanne saaks esitatud tähtaegselt. Määruskaebuses esile toodud põhjused, miks aruannet ei esitatud tähtaegselt, ei anna alust äriühingule määratud rahatrahvi tühistamiseks. Kuivõrd antud juhul ei esitatud registripidajale 2005. a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata ÄS § 71 alusel U OÜ-le rahatrahv.

5. Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi puhul ei ole tegemist sunnirahaga ega karistusega väärteo sooritamise eest, vaid trahvimine toimub äriseadustiku alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sunniraha rakendatakse haldusorgani ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kohus ei ole haldusorgan ning seega ei saa trahvi majandusaasta aruande esitamata jätmise eest käsitada sunnirahana asendustäitmise ja sunniraha seaduse mõttes. Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmine ei ole ka väärtegu ega kuritegu karistusseadustiku mõttes. Seega ei kuulu antud juhul kohaldamisele määruskaebuses viidatud asendustäitmise ja sunniraha seadusest ning väärteomenetluse seadustikust tulenevad põhimõtted ega ka karistusseadustikust ja põhiseadusest tulenevad karistusõiguse üldpõhimõtted. Trahvi määramist registriasjades reguleerib TsMS § 601, mille lõike 1 teise lause kohaselt võib kohus trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Selleks käesoleval juhul on ÄS § 71, mille lõike 2 kohaselt võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. TsMS § 46 lg 2 sätestab, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 71 lg-s 2 ongi ette nähtud erand ning seega puudub vastuolu nimetatud normide vahel. Määruskaebuse viide TsMS § 601 lg-s 1 nimetatud trahvihoiatusele ei ole asjakohane, sest nimetatud norm kuulub kohaldamisele kohustuslikult registrisse kantavate andmete esitamata jätmise korral. Tulenevalt ÄS §-st 65 ei kanta aga majandusaasta aruande andmeid äriregistrisse ning seega ei kuulu TsMS § 601 lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaldamisele. Trahvi määramine registriasjas toimub TsMS § 475 lg 1 p 10 järgi hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 477 lg-tes 2 ja 4 sätestatust võib kohus trahvi määrata kohtuistungit pidamata ning kohus ei ole seotud menetlusosalise esitatud asjaoludega ega hinnanguga neile. TsMS § 46 lg 3 kohaselt võib isikule määrata uue trahvi, kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest rahatrahvi määramine hoiatust tegemata vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on kõigile ettevõtjatele ühesugune ning piisavalt pikk aruande õigeaegseks esitamiseks. Pärast tähtaja möödumist on seadusandja andnud registripidajale õiguse rakendada sanktsioone nende suhtes, kes jätsid kohustuse täitmata. Seadus ei näe ette, et registripidajal on peale ÄS § 179 lg-s 4 nimetatud tähtaja lõppu õigus teha trahvihoiatust ja anda uut tähtaega majandusaasta aruande esitamiseks.

7. TsMS § 46 sätestab, et kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, kui samas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on 03.10.2006 määruses nr 3-2-1-79-06 leidnud, et kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole miinimumpäevamäära suurust ette nähtud, tuleb analoogia alusel kohaldada karistusseadustiku § 44 lg-t 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks viiskümmend krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et trahvimääruses tuleb märkida, mitme miinimumpäevamäära ulatuses trahv määratakse ja kui suur on miinimumpäevamäär. Kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 46 lg-st 1 õigus määrata rahatrahv kuni kahesaja miinimumpäevamäära, s.o. kuni 10 000 krooni ulatuses.

Ande Tänav Kohtunik