2-05-7457/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedjuunil 2005. a. esitas OÜ * Tallinna Linnakohtusse (nüüdne Harju Maakohus) hagi A.K vastu 3964, 30 krooni saamiseks. Kuna kostja tähtaegselt hagiavaldusele vastust ei esitanud, rahuldas Tallinna Linnakohus 27. detsembril 2005. a. hagi tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse resolutsioon on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13. veebruaril 2006. a. ja 20. veebruaril 2006. a.
Legislator headnote
AI generated2-05-7457/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: augustil 2006. a. esitas kostja kaja, paludes menetluse tsiviilasjas taastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale hagi kätte toimetatud muul viisil kui allkirja vastu üleandmisega. Kohtutoimikus on väljastusteade, millel selle vastuvõtja nimi ei ole loetav. Sulgudesse on märgitud „isa“. Hagimaterjalid on adresseeritud x, Pärnu, kuid sel aadressil ei ela kostja juba alates 2001. aastast.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-7457 Tsiviilasi OÜ * hagi A.K vastu 3964, 30 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. septembri 2006. a. määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ * (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja A.K (IK xxxxxxxxxxx, aadress x) Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Tühistada Harju Maakohtu 7. septembri 2006. a. määrus, millega A.K kaja jäeti rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas taastamata.
2. A.K kaja jätta tähelepanuta ja tagastada esitajale.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud
29. juunil 2005. a. esitas OÜ * Tallinna Linnakohtusse (nüüdne Harju Maakohus) hagi A.K vastu 3964, 30 krooni saamiseks.
Kuna kostja tähtaegselt hagiavaldusele vastust ei esitanud, rahuldas Tallinna Linnakohus 27. detsembril 2005. a. hagi tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse resolutsioon on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13. veebruaril 2006. a. ja 20. veebruaril 2006. a.
31. augustil 2006. a. esitas kostja kaja, paludes menetluse tsiviilasjas taastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale hagi kätte toimetatud muul viisil kui allkirja vastu üleandmisega. Kohtutoimikus on väljastusteade, millel selle vastuvõtja nimi ei ole loetav. Sulgudesse on märgitud „isa“. Hagimaterjalid on adresseeritud x, Pärnu, kuid sel aadressil ei ela kostja juba alates 2001. aastast.
Esimese astme kohtu määrus
7. septembri 2006. a. määrusega jättis Harju Maakohus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. TsMS § 317 lõikest 5 tulenevalt toimetati kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Ametlikes Teadaannetes avaldati väljavõte selle kohta, et Tallinna Linnakohus rahuldas 27. detsembri 2005. a. tagaseljaotsusega OÜ * hagi A.K vastu 3964, 30 krooni saamiseks, kahel korral – 13. veebruaril ja 20. veebruaril 2006. a. Seega loeti tagaseljaotsus A.Kle kättetoimetatuks 13. märtsil 2006. a., millest hakkas kulgema kaja esitamise tähtaeg. Tulenevalt TsMS § 415 lõikest 2 võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavakstegemisega. Seega jõustus kohtuotsus 10. aprillil 2006. a. TsMS § 415 lõike 1 punktis 1 sätestatu ei tähenda seda, et kaja esitamiseks oleks piiramatu aeg, vaid ka sel juhul tuleb kaja esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tähtaegne kaja oleks tulnud esitada hiljemalt 10. aprillil 2006. a.
Määruskaebus Määruskaebuses palub kostja kaja rahuldada ja menetluse tsiviilasjas taastada. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kohus leiab, et kohtuotsus on kostjale seadust järgides kätte toimetatud ja miks tuleb kohaldada just TsMS § 415 lõiget 2. Kohus on jätnud kontrollimata, kas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise eeldused olid olemas või mitte, samuti ei ole kohus kontrollinud seda, kas on rikutud kättetoimetamise korda. Kohus on jätnud kohaldamata TsMS § 307 lõike 3. Kohtutoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kostjale oleks püütud tagaseljaotsust kätte toimetada muul TsMS VI osas sätestatud viisil kui kohtuotsuse kättetoimetamisega avalikult. Kostja sai tegelikult kohtuotsuse kätte kohtumajast
17. augustil 2006. a., mida tuleb lugeda kaja esitamise tähtaja alguseks.
Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. 15. novembri 2006. a. määrusega rahuldas maakohus kaebuse osaliselt, tühistades määruse põhjenduse menetluse taastamata jätmise osas. Kohtutoimikus on A.K allkiri selle kohta, et ta 16. augustil 2006 tutvus toimikuga ja sai kätte tagaseljaotsuse. Teisi andmeid tagaseljaotsuse kättesaamise kohta ei ole A.K esitanud, kuigi on kaebuses märkinud, et sai määruse kätte 17. augustil 2006. Õige on määruskaebuses toodu, et kohaldamisele kuulub TsMS § 307 lg. 3. Tagaseljaotsuse saab lugeda A.Kle kättetoimetatuks alates 16. augustist 2006. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul (TsMS § 415 lg. 2). Seega oli kaja esitamise viimaseks päevaks 30. august 2006, tegelikult esitati kaja aga 31. augustil 2006 (tl. 28), seega tähtaega ületades. Põhjenduse muutus ei anna alust muuta määruse lõppjäreldust. Kuna kaja esitamise tähtaeg on mööda lastud, tuleb kostja taotlus menetluse taastamiseks jätta rahuldamata. Maakohus edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja esitas seoses maakohtu poolt määruse põhjenduse muutmisega oma seisukoha, milles leidis, et määrust muutes ületas maakohus määruskaebuse piire ja eesmärki; kostjat ei olnud menetlusest nõuetekohaselt teavitatud, tagaseljaotsuses on kaja esitamise tähtaeg märgitud valesti, seega on kohus ise määruskaebuse esitajat eksitanud.
Maakohus ei ole kaebuse esitajale selgitanud võimalust esitada teistmisavaldus. Kaebuse esitaja palus ringkonnakohtul kaja esitamise tähtaja ennistada.
Ringkonnakohtu seisukoht
Maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, jättes kaja tähelepanuta ja tagastades selle esitajale.
Maakohus muutis 15. novembri 2006. a. määrusega oma 7. septembri 2006. a. määruse põhjendust, seega tuleb määrus lugeda tehtuks muudetud motiividel. Kohus ei muutnud määruse lõppjäreldust, mille kohaselt kaja jäeti rahuldamata.
Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt määruses tuvastatut, et A.K tutvus toimikuga 16. augustil 2006. a., mil talle ühtlasi anti kätte vaidlusalune tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuses oli märgitud, et pooltel on õigus esitada kaja menetluse taastamiseks 10 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Alates 1. jaanuarist 2006. a. kehtib uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), millega ühtlasi muudeti kaja esitamise tähtaegu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lõikes
1 sätestati aga, et menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne selle seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt. Kuna tagaseljaotsus tehti 27. detsembril 2005. a., siis sätestati selle otsuse peale kaja esitamiseks tähtaeg kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 203 lõikes 1, mille kohaselt kaja esitamiseks nähti ette kümnepäevane tähtaeg tagaseljaotsuse kättesaamisest. Seega oli tagaseljaotsuses edasikaebamise tähtaeg märgitud õigesti ja määruskaebuse esitaja eksitamist ei ole aset leidnud. Vaidlust ei ole selle üle, et kaja esitas kostja 31. augustil 2006. a., seega viieteistkümnendal päeval pärast tagaseljaotsuse kättesaamist ehk tähtaega rikkudes.
Alates 1. jaanuarist 2006. a. kehtiva TsMS 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega; see kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kuna kaja esitajale ei olnud seaduses sätestatud tähtaega ennistatud, siis oleks maakohus pidanud jätma kaja tähelepanuta ja tagastama selle esitajale, mitte aga jätma seda rahuldamata, seega sisuliselt lahendama. Ringkonnakohus saab selles osas vea parandada.
Kuna kaja jääb tähelepanuta tähtaja rikkumise tõttu, siis ei ole määruskaebuse lahendamisel olulised kaja sisulised motiivid. Samas ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks maakohus oma määrust muutes määruskaebuse piire ületanud. Ka ei olnud kohtul kohustust määruskaebuse esitajat teistmise võimalusest teavitada. Määruskaebuse esitaja poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks jääb tähelepanuta, kuna TsMS § 68 lg. 1 lause 3 kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avaldus esitada kohtule, kus oleks tulnud menetlustoiming teha, seega maakohtule. Niisuguse taotluse esmakordne läbivaatamine ei ole vaidlusalusel juhul ringkonnakohtu pädevuses.
Malle Seppik Kohtunik