2-06-8312/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. detsember 2006.a, kell 14.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number 2-06-8312 Kohtuasi M F hagi A M vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja M F Hageja volitatud esindaja S D Kostja A M

Kohtuistungi toimumise aeg 14.12.2006.a Istungil osalenud isikud Hageja M F Hageja volitatud esindaja S D Kostja A M

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista A M elatis tütre D M , sünd , ülalpidamiseks igakuuliselt alates /kaks tuhat) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni M F kasuks.

3. Otsuse täitmisel kuulub arvestamisele A M poolt tasutud elatis alates aprillist 2006.a kuni detsembrini 2006.a (incl.) summas 6300 (kuus tuhat kolmsada) krooni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-8312 kannab A M .

5. Välja mõista A M riigilõiv riigituludesse summas 1250 /üks tuhat kakssada viiskümmend/ krooni. Anda A M tähtaeg riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks /Rahandusministeeriumi konto nr 2210237788606 Hansapangas või konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900078583/ 15 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral esitada tasumist tõendav dokument Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 3-4) kohaselt pooled olid abielus alates 21.12.1996.a kuni 13.10.2003.a. Abielust on tütar D M sündinud 17.09.1998.a. Abielulahutuse vormistamisel perekonnaseisuametis kostjaga oli sõlmitud kokkulepe selles, et laps jääb elama hagejaga, kuid kostja maksab elatise igakuiselt seaduses sätestatud minimaalmääras. Kostja maksis elatise ebaregulaarselt. 2005.a augustist üldse ei osutanud tütre ülalpidamist. Tütar õpib põhikooli esimeses klassis. Lapse vajaduste normaalseks rahuldamiseks on vaja mitte vähem kui 3300 krooni kuus: toitlustamine – 1300 krooni, rõivad - 800 krooni, koolitoit - 200 krooni, koolitarbed - 200 krooni, eluruum, kommunaalmaksed - 300 krooni, hügieen-, olmetarbed, mänguasjad - 150 krooni, tervisekaitse - 200 krooni. Alates 01.01.2005 on hageja töötu, registreeritud tööhõiveametis. Tulusid puuduvad, saab 300 krooni lapsetoetust. Hagejal on teada, et kostja töötab töölepingu aluse, saab palka, tal on sissetulek. Perekonnaseaduse § 60 lg 1, 61 lg 1,2,4, 70 lg 2 alusel palub hageja välja mõista A M elatis poole Vabariigi Valitsuse poole kehtestatud minimaalpalga suuruses alates 01.08.2005.a igakuiselt hageja kasuks tütre D M ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

24.07.2006 esitas hageja esindaja kohtule avalduse nõuete suurendamiseks (tl 57). Tütar on tihti haige, 2006.a tehti talle operatsioon. Seoses nahahaigusega vajab laps ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid, mis nõuab täiendavaid kulutusi. Lähtudes hageja ja kostja materiaalsetest võimalustest, lapse tervislikust seisundist, peab hageja võimalikuks mõista välja elatis 2000 krooni. Kostja väited, et tal olid kolmandate isikute ees rahalised kohustused summas 25000 krooni., ei ole aluseks elatisekohustuse vähendamiseks. Kostja ei maksnud 8 kuud elatist – lõpetas maksmise 2005.a juulis, alustas uuesti maksmist 2006. aprillis. Hageja palub: 1. mõista kostjalt välja elatis summas 2000 krooni igakuiselt alates 05.04.2006 ning möödunud 8 kuu eest 16 000 krooni; 2. täita otsus viivitamatult; 3. mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.

II Kostja vastus 14.04.2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele /tl 57-58/ kostja hagi tunnistas osaliselt. Kostja on nõus maksma hageja kasuks elatist tütre ülalpidamiseks 1500 krooni kuus kuid alates hagiavalduse esitamise päevast. Vastuse kohaselt pärast abielu lahutamist osutas kostja kokkuleppel hagejaga materiaalset abi tütre D ülalpidamisel, andes igakuiselt isiklikult üle raha või kandes seda pangaarvelt üle 700-1000 krooni igakuiselt, sõltuvalt sissetulekust. 14.12.2004.a tegi ta korralduse, et igakuiselt 8. kuupäeval kantaks hageja arvele elatis tütre ülalpidamiseks summas 700 krooni. Vabatahtlik ülekandmine summas 700 krooni jätkub kuni käesoleva ajani (viimane kord 08.06.2006.a). Seoses sellega, et Balti Investeeringute Grupp esitas kostja suhtes nõude teise inimese kohustuste järgi, kelle suhtes ta oli käendajaks, arestis kohtutäitur 2005.a oktoobris arveldusarve pangas ning kostja ei saanud kätte töötasu, mis sinna laekus. Vastavalt Narva Linnakohtu 15.11.2005.a määrusele pidi ta täitma rahalisi kohustusi summas üle 25000 krooni. Suurema osa sellest summast võttis kohtutäitur tema arveldusarvelt, pärast 2006.a märtsis arveldusarve arestist vabastamist 08.04.2006.a alustas kostja uuesti elatise maksmist hageja kasuks. Peale selle pidi kostja samal ajal seoses tööandja likvideerimisega vahetama töökohta. Need asjaolud tingisid vaheaja elatise maksmises. Sel põhjusel puudub alus väita, et kostja ei maksnud elatist eelneva perioodi eest kuni hagi kohtusse esitamiseni ning puudub alus kohaldada PkS § 70 lg 2.

III Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde. Kinnitab, et alates aprillist 2006.a kostja maksis elatist igakuiselt 700 krooni, viimase makse sai ta detsembris 2006.a. Kostja maksis 9 kuud. Alates 01.01.2005.a on hageja töötu. Mingeid tulusid ei ole, saab ainult 300 krooni lapsetoetust. Korteriüüri maksab uus elukaaslane. Hageja ei tööta, kuna laps on haige ning teda on avaja hooldada.

Hageja esindaja arvamusel kostjal oli võimalus võlg kustutada, kuid tema ainult lubas seda teha. Hageja ei soovi kätte saada elatist summas 1500 krooni kuus koos võlgnevusega, kuna alates mai kuust asjaolud on muutunud. Laps on haige. Kulud 3300 krooni kuus olid arvestatud 2006.a märtsi seisuga. Laps on 2. klassis, mais 2006.a tehti operatsioon, lapsel on naha haigus. Praegu on suurenenud kulutused ravile peale operatsiooni. Tervise hoidmisele kulub juba rohkem kui 200 krooni kuus. Praegu kulutab hageja lapsele 3800 krooni. 300 krooni sellest summast moodustab riigi toetus. Hageja palub kostjalt välja mõista 2000 krooni elatist. Kostjal on palk 5000 krooni, teisi lapsi, keda ta peab ülal pidama ei ole. Kostja ise esitas panga väljavõte. Raha tal oli ja tal oli võimalus kasutada raha enda vajadusteks. Veebruaris 2006 tema võttis endale 3000 krooni, 06.03.2006 võttis 3260 krooni, aprillis 3125 krooni, kuid lapse ülalpidamiseks ei maksnud midagi. Kostja viide maksevõimetusele ei ole põhjendatud. Hageja palub välja mõista elatist summas 2000 krooni kuus alates augusti kuust 2005.a.

Kostja jääb oma vastuväidete juurde. On nõus maksma elatist 1500 krooni kuus. Alates 01.08.2005.a. ei ole nõus maksma võlgnevust. On nõus maksma elatist alates detsembrist 2006.a Tema keskmine töötasu moodustab 5000 krooni kuus. Kinnisja vallasvara ei ole. 01.08.2005.a kuni 05.04.2006.a raha tütre ülalpidamiseks ei maksnud. Alates 05.04.2006 maksab 700 krooni. Finantsolukord ei võimalda maksta elatist 2000 krooni, kuna uus elukaaslane on rase. Kulud elamisele: korteriüür moodustab keskmiselt 1000 krooni kuus. Tal on kohustused panga ees. Võttis õppelaenu, mille pangale tasus riik ning tema võttis ise panga laenu, et tasuda riigile. 1400 krooni igakuiselt maksab laenu. On nõus sellega, et lapse vajaduste normaalseks rahuldamiseks on vaja toitlustamiseks 1300 krooni kuus, rõivastele piisab 200 krooni, koolitarbeid ei osta iga kuu, eluruum, kommunaalmaksed lapse eest – 300 krooni, olme tarbed, mänguasjad 150 krooni, tervise hoidmiseks 200 krooni. On nõus, et lapse vajaduste rahuldamiseks on vaja 3300 krooni kuus.

IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse vajadused.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel on 3000 krooni. Sellest pool moodustab 1500 krooni. Alates 01.01.2007 on kuupalga alammäraks 3600 krooni, poolt sellest moodustab 1800 krooni.

Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et lapse vajadusteks ühes kuus kuulub 3800 krooni. Kuigi hageja ei ole kõiki lapse ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendanud, on kohtu arvates hageja arvestatud kulutused mõistlikud ja põhjendatud.

Hageja palub välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 2000 krooni kuus alates augustist 2005.a. Kostja on nõus last ülal pidama, kuid mitte hageja poolt nõutud 2000 krooni ulatuses, samuti ei ole ta nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Kostja sissetulek käesoleval ajal on 5000 krooni kuus, uus elukaaslane on rase, samuti on tal kohustused panga ees, mis ei võimalda tal maksta elatis summas 2000 krooni.

Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud suuruses. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes. Seega ei pea kohus mõistlikuks hinnata tõendeid selliselt, et kostja võetud laenukohustused ja muud kostja kohustused on primaarsed lapse ülalpidamiskohustuste täitmise ees.

Kostja on töövõimeline ja tal on kindel töökoht. Kohus leiab, et kostja töötasust, mis on keskmiselt 5000 krooni kuus on tal võimalik tasuda lapse ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutavas summas 2000 krooni kuus. Kohus leiab, et kostja vabatahtlikult võetud võlaõiguslikud kohustused ei saa olla mõjuvaks põhjuseks seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates augustist 2005.a. Seega on PkS § 70 lg 2 alusel põhjendatud välja mõista elatis alates augustist 2005.a.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades lapse vajadusi ja poolte varanduslikku seisundit mõistab A M välja elatist lapse D ülalpidamiseks alates 01.08.2005.a M F kasuks.

Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

Hageja on tunnistanud, et alates aprillist 2006.a kostja maksis elatist igakuiselt 700 krooni, viimane makse oli detsembris 2006.a. Seda summat tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus arvestab, et kostja tasub elatist summas 700 krooni, seega puudub alus rahuldada hageja taotluse.

V Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab A M , kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Antud hagihinna suurusest lähtudes, s.o 18 000 krooni (2 000 krooni x 9 kuus) tuleb tasuda riigilõivu 1 250 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1,

632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik