2-06-8562/5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-8562 Tsiviilasi S.K hagi AS-i S vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. juuni 2006. a. määrus menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.K määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.K (IK xxxxxxxxxxx ), tema esindaja adv. Küllike Namm; Kostja AS S (registrikood xxxxxxxx), tema esindajad juhatuse liikmed Aivar Rehe ja Ivar Pae Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 29. juuni 2006. a. määrus S.Kle riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud

10. aprillil 2006. a esitas S.K harju Maakohtusse hagi AS-i S vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. 27. aprillil 2006. a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse koos taotlusega hagi tagamiseks ja menetlusabi saamiseks. Esitatud hagihinnalt on riigilõivu täismäär 57.000 krooni, hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Hageja taotleb riigilõivust vabastamist summas 52.000 krooni või vabastamata jätmise korral kohtu poolt määratud lõivu osamaksetena tasumist.

Esimese astme kohtu määrus

20. juuni 2006. a. määrusega vabastas Harju Maakohus hageja riigilõivu tasumisest summas 22.000 krooni ja kohustas teda tasuma riigilõivu summas 30.000 krooni igakuiste osamaksetena ( 30. juulist 2006.a kuni 30. detsembrini 2006.a) 5000 krooni.

TsMS § 181 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisu tõttu menetluskulusid kanda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 180 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 186 lõike 1 alusel arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Määruskaebus

Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest 52.000 krooni ulatuses. Maakohus ei ole arvestanud taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varaliselt hinnatavaid kohustusi. Taotleja on kohustatud tasuma AS-i S ja AS-i Ü laenu katteks igakuiselt summa 6189,45 krooni. Samuti ei ole kohus arvestanud taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.

Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

TsMS § 181 lõike 1 punkti 1 kohaselt antakse menetlusabi menetlusosalisele, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Vastavalt TsMS § 182 lõike 2 punktile 2 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.

S.K taotles maakohtult riigilõivust summas 52.000 krooni vabastamist või võimalust tasuda riigilõivu osade kaupa. TsMS § 180 lg. 1 p. 2 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult, tulenevalt menetlusabi taotleja ja tema perekonnaliikmete isiklikust ja majanduslikust seisundist leidnud, et hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest 22 000 krooni ulatuses ja tasumisele kuulub riigilõiv 30 000 krooni igakuiste osamaksetena 5000 krooni iga kuu 30.kuupäevaks (tl 132-133). Hageja on ise hagi esitamisel ja menetlusabi taotlemisel leidnud, et teda tuleb vabastada riigilõivu tasumisest ulatuses, millises kohus peab riigilõivu tasumisest vabastamist põhjendatuks ja anda talle võimalus tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena. Seega leidis maakohus, et 30 000 krooni suurune riigilõiv ei ole ebamõistlikult suur summa, mida hageja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu tasuda ja hagejal on selleks piisavalt raha.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatuga selles, et kohus on jätnud tähelepanuta TsMS § 186 lg-s 2 sätestatu. Maakohus on seda kõike hageja riigilõivu tasumisest osalisel vabastamisel arvesse võtnud. Kuivõrd hagejale Harju Maakohtu määrusega määratud tähtaeg riigilõivu tasumiseks igakuiste osamaksetena on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks, so 30.12.2006 kohe saabumas, tuleb hagejale anda uus tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks. TsMS § 665 lg 1 järgi määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Urmas Reinola kohtunik