2-06-33754/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Tiina Kukner Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-06-33754 Tsiv Tsiv Tsiv Tsiviilasi iilasi iilasi iilasi L V hagi V V ’i vastu elatise suurendamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: L V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, ). Kostja: V V (isikukood xxxx, elukoht xxxx ), esindaja volikirja alusel J N (isikukood xxxx, Õigusbüroo J N Tõde OÜ, Haljala 45303, Lääne-Virumaa). Kohtu Kohtu Kohtu Kohtuistungi toimumise aeg istungi toimumise aeg istungi toimumise aeg istungi toimumise aeg 29.12.2006.a. Istungil osales Istungil osales Istungil osales Istungil osalesid id id id Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: hageja ja kostja esindaja hagi rahuldada hagi rahuldada hagi rahuldada hagi rahuldada osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista V V ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx L L L L V (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) kasuks kasuks kasuks kasuks alates 10.11.2006.a. alates 10.11.2006.a. alates 10.11.2006.a. alates 10.11.2006.a. elatis nende lapse J elatis nende lapse J elatis nende lapse J elatis nende lapse J -E V V V V ’i (isikukood ’i (isikukood ’i (isikukood ’i (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ülapidamiseks kuni ) ülapidamiseks kuni ) ülapidamiseks kuni ) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse täisealiseks saamiseni lapse täisealiseks saamiseni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1 või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1 või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1 või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1 250 50 50 50 (üks tuhat (üks tuhat (üks tuhat (üks tuhat kaks kaks kaks kakssada sada sada sada viiskümmend) krooni viiskümmend) krooni viiskümmend) krooni viiskümmend) krooni. . . .

Välja mõista V Välja mõista V Välja mõista V Välja mõista V V ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) L ) L ) L ) L V V V V (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) kasuks alates 10.11.2006.a. ) kasuks alates 10.11.2006.a. ) kasuks alates 10.11.2006.a. ) kasuks alates 10.11.2006.a. elatis nende lapse K elatis nende lapse K elatis nende lapse K elatis nende lapse K M V V V V i (isikukood i (isikukood i (isikukood i (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1 250 1 250 1 250 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista V V V V V ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse 1 000 (üks riigilõivu katteks riigituludesse 1 000 (üks riigilõivu katteks riigituludesse 1 000 (üks riigilõivu katteks riigituludesse 1 000 (üks tuhat) krooni. tuhat) krooni. tuhat) krooni. tuhat) krooni. Poolte menetluskulud jäävad muus osas poolte endi kanda. Poolte menetluskulud jäävad muus osas poolte endi kanda. Poolte menetluskulud jäävad muus osas poolte endi kanda. Poolte menetluskulud jäävad muus osas poolte endi kanda. Riig Riig Riig Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS ilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS ilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS ilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s SEB Eesti s SEB Eesti s SEB Eesti s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS Ühispank nr. 10220034796011 ja AS Ühispank nr. 10220034796011 ja AS Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. mõlemal juhul 2900072136. mõlemal juhul 2900072136. mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja s Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja s Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja s Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase ellekohase ellekohase ellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Kohtuotsuse peale Kohtuotsuse peale Kohtuotsuse peale Kohtuotsuse peale ei ole ei ole ei ole ei ole pooltel pooltel pooltel pooltel õigus õigus õigus õigust apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus apellatsioonkaebust esitada esitada esitada esitada. . . .

I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud kaks last, 20.07.1998.a. J –E V ja

2 31.12.2000.a. K -M V , kes elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Lääne-Viru Maakohtu 06.10.1998.a. otsusega on kostjalt alates 21.09.1998.a. välja mõistetud elatis J -E V ’i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 000 krooni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. Lahus elatakse 2006.a. jaanuarikuust. Kostja on elatist maksnud, kuid sellega pole võimalik toime tulla, sest noorema poja kasuks pole kostja üleüldse elatist maksnud. J -E õpib xxxx. klassis ning K -M käib xxxx lasteaias, kus kohamaks on 150 krooni. Hageja töötab ning saab palka 3 800 krooni. Peretoetus on 600 krooni. Samas ühe lapse vajadused on vähemalt 2 900 krooni, kommunaalmaksudeks kulub 1 200 krooni ja elektrile 300 krooni kuus. Hageja leiab, et ilma kostja toetuseta pole võimalik lapsi kasvatada ja palub kostjalt välja mõista elatis K –M ’il ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus ning suurendada J -E ’ile väljamõistetud elatusraha 1 500 kroonini kuus. Vastavalt PKS § 61 lg. 4 ei tohi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 1, 61 lg. 1-4 alusel.

II. II. II. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest on alati oma laste eest hoolitsenud ja neid materiaalselt toetanud. 2006.a. suvel viibisid lapsed kostja juures ja olid täielikult kostja ülalpidamisel. Alates 2006.a. märtsikuust on kostja vastavalt omam võimalustele maksnud laste ülalpidamiseks erinevaid summasid. Kostja kümne kuu keskmine palk on 6 046 krooni, talvekuudel seejuures alla 3 000 krooni kuus. Normaalseks äraelamiseks vajab kostja vähemalt 3 500 krooni kuus. Kostjal on tasuda koolituskulud 11 200 krooni ja laen igakuise maksena 1 200 krooni. Lähtudes oma varalistest võimalustest on kostja nõus suurendama lastele elatist 250 krooni võrra.

III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja kohtuistungil palub elatist suurendada ja mõlema lapse jaoks elatis välja mõista, sest seni on elatis välja mõistetud ainult vanema lapse tarbeks. Hageja selgitab, et kooselu lõppes kostjal alkoholiprobleemide esinemise tõttu. Hageja ei usu, et kostja ei saa vajalikku elatusraha maksta, kuid on nõus, et igakuine elatusraha võib olla ka alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja esindaja kohtuistungil seletab, et kostja on oma kohustust lapsi ülalpidada täitnud ja teeb seda ka edaspidi, kuid praeguse varalise olukorra juures ei suuda kostja 1 500 krooni lapse kohta maksta. Kostja peab võimalikuks maksta 1 000 krooni lapse kohta. Kohtuistungil pooled lepivad kokku, et hageja soovib 1 250 krooni lapse kohta ja kostja esindaja on sellega nõus.

IV. IV. IV. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb seadusest. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. K –M ’i sünnitunnistusega on tõendatud, et pooltel on laps, kelle ülalpidamiseks pole kostjalt elatist välja mõistetud. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg. 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla veerandi Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui

3 vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna hageja on nõus igakuise elatusrahaga lapse kohta alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis käsitleb kohus seda nõusolekut muu mõjuva põhjusena PKS § 61 lg. 6 p. 3 mõttes ja mõistab elatise välja igakuise elatusrahana 1 250 krooni kuus lapse kohta. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 10.11.2006.a. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 1 250- 1 000 = 250 x 9 = 2 250 krooni + 1 250 x 9 = 11 250 krooni = 13 500 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 630 lg. 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus kohaldas PKS §-de 60, 61, 70 lg. 2 sätteid ja juhindus TsMS § 129, § 162, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 02. jaanuaril 2007.a. 02. jaanuaril 2007.a. 02. jaanuaril 2007.a. 02. jaanuaril 2007.a. Nooremreferent I.Golubev