2-06-34443/4 · 2-06-34443/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Legislator headnote

AI generated

2-06-34443/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

27.12.2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-34443

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi O K ’i vastu 23 506

krooni ja 90 sendi ning lisanduva viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006),

esindaja volikirja alusel K K (isikukood xxxx).

Kostja: O K (isikukood xxxx, elukoht xxxx ).

Eelistungi toimumise aeg

eelmenetluses 27.12.2006.a.

Resolutsioon:

rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi O K ’i’i’i’i

vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista O K ’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx ) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi P

Balti Investeeringute Grupi P

Balti Investeeringute Grupi Pank

ank

AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006) kasuks ja võlgnevuse katteks

kokku

kokku 23 506

23 506

23 506 ( ( ( (kakskümmend kolm

kakskümmend kolm

kakskümmend kolm tuhat

tuhat

tuhat viissada kuus

viissada kuus

viissada kuus) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 90

90 senti.

senti.

Välja mõista

Välja mõista O

O

O K

K

K ’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx ) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006) kasuks ja viivise katteks

alates 1

alates 16.11

11.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 41

41.71

71%

%

tagastamata krediidisumma

tagastamata krediidisummalt aastas.

lt aastas.

Menetluskulud

Menetluskulud jätta

jätta

jätta kostja

kostja

kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks ja

kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks ja

kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks ja kohtukulude

kohtukulude

katteks

katteks 1 000

1 000

1 000 (üks

üks

üks tuhat

tuhat

tuhat) ) ) ) krooni.

krooni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus e

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

sitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale t

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

oimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 4

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.6, § 633 lg

lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Poolte vahel on 10.04.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping. Lepingu põhitingimuste

kohaselt andis hageja kostjale 15 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni

lepingutasu

300 krooni.

Lepingu

järgi kohustus

kostja maksma

intressi

41.71%

krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma

intressi 4 200 krooni.

Kostja rikkus lepingut ja alates 2006.a. maikuust jättis lepingujärgsed maksed

maksmata. Hageja meeldetuletustele kostja ei reageerinud. 06.07.2006.a. saatis hageja

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevus kahe nädala jooksul

likvideerida. 18.07.2006.a. avaldusega ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja

mõista kokku 23 506 krooni ja 90 senti, millest tagastamata krediidisumma on 15 000 krooni,

sissenõutavaks muutunud intress 2 507 krooni ja 57 senti, viivis 2 099 krooni ja 31 senti,

leppetrahv 3 000 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni.

Hageja hagiavalduses selgitab nõude õiguslikke aluseid, et VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg. l kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid

tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg.

l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg. 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena

tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes

juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava

tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi. Kui lepinguga on ette nähtud suurema

intressi maksmine, kui on sätestatud seaduses, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158

lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p. 6.3. alusel on

tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisel

krediidisaaja

kohustatud

krediidiandjale

tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Võla sissenõudmisega

seotud kulud on 900 krooni, mille moodustavad hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu.

Lepingu põhitingimuste alusel pidi kostja maksma hagejale intressi.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

maksegraafik,

lepingu

ülesütlemine,

meeldetuletused,

hinnakiri,

riigilõivu

tasumise

maksekorraldus, hageja registrikaart.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse

võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus 17.11.2006.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud elukoha

aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 20.12.2006.a.

Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning

hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi on hagimaterjali

27.11.2006.a. vastu võtnud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega tuleb lugeda

nõue ja hoiatus kostjale teada olevaks.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja

hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS §

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu

poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele

tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis

tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel

tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus

TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 367, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, §

632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 17. aprillil 2007.a

17. aprillil 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-06-34443/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text