2-06-13087/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2006.a Paide

Tsiviilasja number 2-06-13087

Tsiviilasi

CM’u hagi IM’u vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: CM, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxxxxxxxxxx xxxxxxx

Kostja: IM, isikukood xxxxxxxxxxx, registris elukoht märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega, elukoht hageja sõnade kohaselt xxxxxxx xxxx xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 13.detsembril 2006.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada IM’u ja CM’u 15.märtsil 2003.a sõlmitud abielu, mille kohta Järva Maavalitsuses on koostatud abieluakt nr 10. 3. Säilitada CM’ule abielu ajal kantud perekonnanimi „M“. 4. Välja mõista IM’ult CM’u kasuks igakuuliselt 2000.00 (kaks tuhat) krooni elatist alaealise poja MM’u (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 23.maist 2006.a kuni poeg M xx.xx.xxxx.a. 5. Jõustunud kohtuotsus abielu lahutamise osas teha 10 päeva jooksul teatavaks Pärnu Maavalitsusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-13087, so riigilõiv elatise nõudelt ja asja läbivaatamiskulud kannavad pooled järgmiselt: - riigilõivu elatise nõudelt kannab IM täies ulatuses; - asja läbivaatamiskulu kannab CM täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUDED 1. Lahutada poolte abielu, milline sõlmiti 15.03.2003.a Järva Maavalitsuses. 2. Välja mõista IM’ult CM’u kasuks 2000 krooni elatist kuus alaealise poja MM’u ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni.

HAGI ASJAOLUD Poolte abielu sõlmiti 15.03.2003.a Järva Maavalitsuses ning selle kohta koostati abieluakt nr 10. Poolte abielust sündis xx.xx.xxxx.a poeg M. Abielu kestel hakkas kostja järjest enam alkoholi tarvitama ning järjest rohkem aega sõprade seltsis veetma. Hageja püüdlused veenda kostjat oma ellusuhtumist muutma, ei kandnud vilja. Kostjast on saanud alkoholi kuritarvitaja ning see on hävitanud poolte abielulised suhted. Kostja alkoholi kuritarvitamise tõttu katkestas hageja 2005.a suvel abielulised suhted kostjaga. Abielu jätkamist kostjaga ei pea hageja võimalikuks. Abielu lahutamisel ei soovi hageja tagasi endist perekonnanime. Pärast abielusuhete katkemist on poolte alaealine poeg elanud hageja juures ja nii saab ka edaspidi olema. Kostja osavõtt lapse ülalpidamisest on olnud äärmiselt ebaregulaarne ja ebapiisav. Lapse vajadusi arvestades leiab hageja, et kostja peab lapse ülalpidamises osalema 2000 krooni ulatuses kuus. Teisi ülalpeetavaid, peale poolte alaealise poja, kostjal ei ole.

Tsiviilasi nr 2-06-13087

2 (3)

KOSTJA VASTUVÄITED 19.09.2006.a kohtuistungil soovis kostja hagejaga jätkuvalt abielus olla. Samas kinnitas kostja, et hagi asjaolud tema alkoholi liigtarvitamise osas on õiged, samuti asjaolu, et pooled on elanud eraldi juba enam kui 8 kuud. Elatise nõude osas kinnitas kostja, et ta on MM’u isa. Mingeid vastuväiteid kostja elatise nõudele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHAD 1. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tõendatud on, et poolte abielu sõlmiti 15.03.2003.a Järva Maavalitsuses ning selle kohta koostati abieluakt nr 10. Hageja väidete kohaselt, milliste õigsust kostja 19.09.2006.a kohtuistungil kinnitas, kuritarvitas kostja alkoholi ning selle tõttu poolte abielusuhted ka 2005.a suvel katkesid. Pooled proovisid küll kohtumenetluse ajal antud leppimisaja jooksul oma abielusuhteid taastada, kuid tagajärjetult – kuigi kostja 19.09.2006.a kohtuistungil kinnitas, et lõpetab alkoholi tarvitamise, ta antud lubadust ei täitnud. 13.12.2006.a kohtuistungil selgitas hageja, et kostja jätkas ka kohtu antud leppimisaja kestel alkoholi tarvitamist igapäevaselt ning samal põhjusel ei ilmunud ta ka kohtuistungile. Hageja kinnitas, et nad ei ela kostjaga koos, ta ei soovi enam kostjaga abielus olla ning et nende abielu tuleb lahutada.

Asjaolud, et pooled ei ela juba mõnda aega abikaasadena koos ning et hagejal puudub soov olla kostjaga abielus, annavad tunnistust sellest, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. PKS § 2 mõtte kohaselt on abielu aluseks poolte ühine soov olla teineteisega abielus. Abielu ei ole võimalik, kui kasvõi ühel abikaasal sellekohane soov puudub. Poolte abielu tuleb lahutada.

2. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Abiellumisel muutis perekonnanime hageja. Hageja kinnitas kohtuistungil, et soovib säilitada abielu ajal kantud perekonnanime „M“ (tl 29). Eeltoodust tulenevalt säilitab kohus CM’ule abielu ajal kantud perekonnanime „M“.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Tõendatud on, et pooled on 21.juulil 2003.a sündinud MM’u vanemad (tl 5). Seega lasub pooltel alaealise poja vanematena kohustus hoolitseda selle eest, et nende poeg saab kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada vanematelt ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist.

Tõendatud on, et poolte alaealine laps elab hageja juures (tl 6). Hageja väitis ja kostja ei ole seda vaidlustanud, et kostja osavõtt lapse ülalpidamisest on olnud äärmiselt ebapiisav ja ebaregulaarne. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04), samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2004.a otsus nr 3-2-1-121-04). Ülalpidamiskohustuse ebaregulaarset andmist õigustava kokkuleppe olemasolu kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole vabatahtlikult täitnud alaealise poja ülalpidamiskohustust kooskõlas PKS § 60 lg 1 mõttega. Sellest tulenevalt on hageja PKS § 61 lg 1 alusel õigustatud nõudma temalt lapse ülalpidamiseks elatist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt elatise saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõuab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Seega nõuab hageja elatist seadusest tulenevale minimaalmäärale lähedases ulatuses. Hagiavaldusele lisatud kalkulatsioonis on hageja lapse ülalpidamiskulusid kirjeldanud.

Kahtlust ei saa olla selles, et poolte alaealine poeg vajab normaalseks ja eakohaseks arenemiseks igapäevaselt nii sooja ja puhast elamise kohta (eluruumi), toitu, riideid, hügiee- Tsiviilasi nr 2-06-13087

3 (3)

nitarbeid, mänguasju, õppevahendeid, ravimeid jne. Kahtlust ei ole ka selles, et sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenemiseks vajab laps mõistlikul määral ka meelelahutusi ja/või maiustusi. Eelloetletud lapse vajadused on kohtu arvates nii põhjendatud kui vajalikud. Arvestades, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud, ei ole hageja nõutud elatise suurust ei eelmenetluses ega ka kohtuistungil vaidlustanud ning tema vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostja muudest avaldustest, loeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 4 alusel, et kostja on elatise nõude hagiavalduses esitatud ulatuses omaksvõtnud.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaoluga, et hageja peab saadavalt elatiselt maksma ka seaduses sätestatud ulatuses tulumaksu, leiab kohus, et hageja nõue elatise saamiseks hagis nõutud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks alaealise poja ülalpidamiseks mõista välja elatis 2000 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni.

5. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest ning hageja taotlusel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja avaldas kohtuistungil, et soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (tl 29). Kohus aktsepteerib hageja soovi ja mõistab kostjalt elatise välja alates 23.maist 2006.a.

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude täies ulatuses, st tegi otsuse kostja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt jaotab kohus riigilõivu elatise nõudelt, mille tasumisest hageja seaduse alusel on vabastatud, täies ulatuses kostja kanda.

Arvestades hageja poolt kohtuistungil avaldatuga, ei pane kohus kostjale kohustust hageja menetluskulude (riigilõiv abielu lahutamise nõudelt) ja asja läbivaatamiskulude kandmiseks. Vastavalt hageja soovile jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda ning asja läbivaatamiskulud jaotab kohus samuti hageja kanda.

Sirje Lahesoo Kohtunik