3-06-1491/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1491 Haldusasi OÜ Velmaru kaebus Harku Vallavolikogu 29.06.2006 otsuse nr 69 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Velmaru, esindaja – vandeadvokaat Mai- du Kaasik Vastustaja – Harku Vallavolikogu, esindaja Alpo Greebe

Asja läbivaatamise vorm ja aeg Kohtuistung 13.12.2006 Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata 2. Jätta menetluskulud (riigilõiv) kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29. jaanuaril 2007. a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus me- netluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. 29.06.2006 võttis Harku Vallavolikogu vastu otsuse nr. 69 ”Seisukoha andmine Juuliku-Tabasalu maantee trassivaliku suhtes”, millega nõustuti Harku valla piires AS Teede Tehnokeskus poolt koos- tatud Juuliku-Tabasalu ühendustee A trassikoridoriga.

2. 28.07.2006 esitas OÜ Velmaru Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 29.06.2006 otsuse nr 69 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Harku Vallavolikogu 29.06.2006 otsus nr 69 õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi alljärgnevatel põhjustel:

1. Nimetatud otsus on formaalselt õigusvastane, sest selles on märkimata HKMS § 56 lg.3 ettenähtud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Tegemist on haldusak- tiga, kuna kaevatava otsuse punktis kaks on toodud selle vaidlustamisviide vastavalt HKMS § 57 lg 1

2 nõuetele. Arusaamatu ja õiguskindluse põhimõtet rikkuv on vastustaja seisukoht, et tegemist ei ole haldusaktiga. Lisaks näeb HMS § 52 lg 1 p 2 ette, et asja tegelikul lahendamisel tähtsust omava as- jaolu siduvalt kindlaks tegemine kujutab endast eelhaldusakti ja sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt kohaldatakse eelhaldusaktile haldusakti sätteid.

2. Otsus on sisuliselt õigusvastane, sest selles on diskretsioonivead, mis seisnevad eelkõige elanike seisukoha arvestamata jätmises, mis on omakorda vastuolus Harku valla põhimääruse § 2 lg 1.

3. Otsus on õigusvastane, sest see on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ja täpsemalt õigus- kindluse põhimõtte ja õiguspärase ootuse printsiibiga. Esiteks põhjusel, et kaebaja poolt Sepa maa- üksuse (katastritunnus 19814:001:0160) omandamisel ja vastava asjaõiguslepingu sõlmimisel 10.11.2005 ei olnud kaebajal põhjust eeldada, et Sepa maaüksuse suhtes 15.04.2003 Harku Vallava- litsuse korraldusega nr. 306 algatatud detailplaneeringu osas võib esineda probleeme selle kehtesta- miseni. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks oli muuta maaüksuse maakasutuse sihtotstarvet põllu- ja metsamajandusmaast elamumaaks. Teiseks oli Harku Vallavalitsuse poolt 01.02.2006 välja saadetud kiri nr. 8-1.2/423 ning selles väljendas Harku Vallavalitsus kaebajale selgelt seisukohta, et A-trassikoridor ei ole sobiv. Kaebaja on arvestanud, et see seisukoht jääb kehtima ja sellest tulene- valt kehtestatakse tulevikus ka algatatud detailplaneering.

4. Oma 09.10.2006 seisukohas Harku Vallavolikogu seletuse kohta möönab vastustaja võima- lust, et vastustaja otsus võib olla ka toiming, mitte haldusakt, ja taotleb sellisel juhul selle väljaand- mise õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et õigusvastase haldustoiminguga tekitatud kahju kuulub väljamaksmisele. Kaebaja põhjendatud huvi tuleneb siin asjaolust, et Juulika-Tabasalu ühendustee A trasskoridor läbib temale kuuluva Sepa maaüksuse, mille suhtes on algatatud haldusmenetlus detail- planeeringu koostamiseks ja kehtestamiseks. Antud juhul võib detailplaneeringu lõplik kehtestamine ja selle alusel hoonestamine osutuda võimatuks otsusega kooskõlastatud trassikoridori tõttu. Lisaks eeltoodule väidab kaebaja, et HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel. Otsuses viidatud pädevusnorm on ei anna Harku Vallavolikogule õigust nimetatud küsimuses otsuseid teha.

3. Vastustaja Harku Vallavolikogu palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:

1. Maanteeamet pöördus 24.05.2006 kirjaga nr 11.3-1/1248 Harku valla poole kohaliku oma- valitsuse seisukoha saamiseks AS Teede Tehnokeskuse poolt koostatud Tallinna ringtee ja Tallinn- Kloogaranna maantee ühendustee eelprojekti trassivaliku suhtes. Selle taotluse alusel võttis Harku Vallavolikogu 29.06.2006 vastu otsuse nr. 69 „Seisukoha andmine Juuliku-Tabasalu maantee tras- sivaliku suhtes”. Kuigi vaidlustatud seisukoht on vormistatud volikogu otsusena, ei ole Harku Valla- volikogu teinud Tabasalu-Juuliku ühendustee trassivaliku suhtes sisulist ja lõplikku otsust ega saaks- ki seda teha, sest ühendustee eelprojekti tellija ja lõplik otsustaja on Maanteeamet.

2. Kui üks haldusorgan annab seisukoha teise haldusorgani pädevuses olevas küsimuses, siis ei tekitata sellega õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele ning ei muudeta või lõpetata kolman- date isikute õigusi. Vallavolikogu seisukoht ei ole Maanteeametile siduv ja Maanteeamet peab trassi lõplikul valikul kaaluma kõiki asjaolusid ühe või teise trassikoridori suhtes.

3. Vallavolikogu seisukoht (otsus) ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kaebaja viited HMS § 4 lg 2, § 54 ja § 56 lg 1 ja 3 ning HKMS § 19 lg 6 ning õiguse üldpõhimõtete rikkumisele on asjakohatud.

4. Kaebaja ei ole valla elanik, vaid Tallinnas asuv äriühing. Tal puuduvad volitused valla elanike nimel esinemiseks.

5. 13.12.2006 toimunud kohtuistungil tunnistas vastustaja esindaja, et trassikoridori valiku küsimuses otsustati valla seisukoha andmine anda volikogule, kuna valla üldplaneeringu muutmine on vastavalt seadusele volikogu ainupädevuses. Vastustaja esindaja nõustus siinkohal kaebaja väite- ga, et selles osas on otsuses sisalduv viide kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37-

3 le ebapiisav ja oleks olnud korrektsem viidata lisaks ka vallavolikogu pädevusele üldplaneeringute muutmisel ja kehtestamisel ning planeerimis- ja ehitusseaduste vastavatele sätetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest Harku Vallavolikogu 29.06.2006 otsuse nr 69 näol ei ole te- gemist ei haldus- ega eelhaldusaktiga. Nimetatud otsusega annab Harku Vallavolikogu lõpliku hal- dusakti väljaandva haldusorgani taotlusel oma seisukoha eelistatava trassivaliku suhtes. Teise hal- dusorgani seisukoht, olgu see siis kas kooskõlastuse, arvamuse, heakskiidu või nõusoleku vormis, ei ole iseseisev haldusakt. See ei too kaasa vahetult õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele. HMS § 16 lg 1 eesmärgiks on käsitleda kooskõlastusi kui asutustevahelist asjaajamist, mitte kui menetlus- osalistele suunatud (eel)haldusakte. Kuna kooskõlastuse andmine või andmata jätmine on menetlus- toiming HMS § 106 lg 2 mõttes, siis saab seda reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusakti- ga. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsustes 18.02.2002 nr. 3-3-1-8-02 ja 10.06.2003 3-3-1-38- 03 märkinud: ”Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlus- tada vaid koos lõpliku haldusaktiga… Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab ka HMS § 58. Erandli- kult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplik- ku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.”. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis õigustaks erandlikult menetlustoimingut vaidlustamist. Seetõttu jääb rahuldamata ka kaebaja alternatiivne taotlus.

5. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et Harku Vallavolikogu poolt antud arvamus on käsitletav lõplikult siduva fakti kindlakstegemise ehk eelhaldusakti andmisena. Nii nähtub Maanteeameti 24.05.2006 kirjast Harku Vallavalitsusele (t.l.35) selgelt, et Maanteeamet ei käsitle valla seisukohta arvamust lõplikult siduvana, vaid ühe seisukohana väljapakutud trassivaliku suhtes. Samale järeldusele jõuab ka vaidlustatud otsuse analüüsimisel, mille punktis 1.3 väljendatakse selgelt nõuet esitada ettevalmis- tatav Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt vallavalitsusele kooskõlastamiseks.(t.l. 9). Sama seisu- kohta väljendas vastustaja esindaja kohtuistungil (t.l.71)

6. Asjaolu, et Harku Vallavolikogu on oma seisukoha vormistanud otsusena, ei muuda seda haldus- või eelhaldusaktiks vastavalt HMS § 51 ja 52.

7. Samamoodi ei muuda vaidlusalust otsust haldus- või eelhaldusaktiks asjaolu, et Harku Vallavoli- kogu on toonud oma otsuse punktis 2 välja võimaluse vaidlustada see Tallinna Halduskohtus 30 päe- va jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Nimetatud sätte puhul on tegemist õigusliku eksimu- sega, mis ei oma akti sisu ja kehtivuse suhtes olulist tähendust. Küll aga viitab sellise vea tegemine akti ettevalmistanud ametiisikute tähelepanematusele või piisava õigusliku kompetentsi puudumise- le, mis on igal juhul taunitav.

8. Kohus peab vajalikuks peatuda ka vastustaja pädevuse küsimusel vaidlustatud otsuse langetamisel. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et trassikoridori valiku küsimuses otsustati valla seisukoha andmine anda vallavolikogule, kuna valla üldplaneeringu muutmine on vastavalt kohaliku omavalit- suse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 vallavolikogu ainupädevuses. Seoses Maanteeameti hilisema lõpliku trassivalikuga tuleb hiljem paratamatult muuta valla üldplaneeringut.

4 Vastustaja esindaja nõustus siinkohal kaebaja väitega, et selles osas on otsuses sisalduv viide kohali- ku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37-le ebapiisav ja oleks olnud korrektsem viidata lisaks volikogu ainupädevusele üldplaneeringu muutmise küsimuses. Lisaks oleks võinud viidata planeerimis- ja ehituseaduste vastavatele sätetele. (t.l. 72). Kohus leiab, et otsuse nr. 69 vastuvõtmine on toimunud pädeva organi poolt.

9. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja seetõttu täiendavaid menetluskulusid peale riigilõivu kaebajalt välja ei mõisteta.

10. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Daimar Liiv Kohtunik