2-05-22787/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-05-22787

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja

Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.detsember 2006, Tallinn

Tsiviilasi

M.Pi hagi * OÜ vastu lepingu täitmise kohustamiseks

ja leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. septembri 2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

* OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2006, avalik kohtuistung

Menetusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungil osalesid

Hageja

M.P

ja

tema

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Allan Ratso, kostja * OÜ ja tema

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Apellandina kostja *e OÜ esindajad Anneli Piirsalu ja

adv Toivo Viilup, vastustajana hageja M.P ja tema

lepinguline esindaja adv Allan Ratso.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2006 otsus osas, millega kohustati kostjat *

OÜ-d hankima hagejale kuuluvale kinnistule X x külas viivale teele

kasutusluba. Teha selles osas uus otsus. Jätta M.Pi hagi * OÜ vastu hageja

kinnistule X viivale teele kasutusloa hankimise nõudes rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 19.09.2006 otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Mõista välja * OÜ-lt M.P´i kasuks kohtukuluna kulutused õigusabile summas

4000,00 (neli tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

apellatsioonimenetluse

apellant

või

vastustaja

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kassaatorile

kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.P esitas 20.12.2005 hagi Harju Maakohtusse * OÜ vastu lepingu täitmise

kohustamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks.

2. Pooled sõlmisid 31.05.2004 notariaalse võlaõigusliku ostu-müügi lepingu, millega kostja

müüs hagejale X MÜ, x külas x vallas Harjumaal asuva kinnistu. 29.11.2004 sõlmisid

pooled notariaalse asjaõigusliku ostu-müügi lepingu nimetatud kinnistu müügiks.

Asjaõigusliku lepinguga täiendati võlaõiguslikku lepingut. 31.05.2004 lepingu ja selle

muudatuste p 5.4 kohaselt kohustus kostja tagama liitumised veevarustuse trassidega ja

kanalisatsiooniga lepingu esemeks oleva kinnistu piiril hiljemalt 22.12.2004. Vastavad

liitumislepingud kohustus müüja sõlmima ostjaga hiljemalt 22.01.2005. Lepingu p 5.5

kohaselt kohustus kostja tagama hiljemalt 22.12.2004 lepingu eseme varustamise krundi

piirini kommunikatsioonidega (elektrivõimsus kuni 25 A, vesi, kanalisatsiooni drenaaž ja

killustikukattega juurdepääsuteed). Elektrienergia ostmiseks oli ostja kohustatud

liitumislepingu sõlmima * Elekter AS-iga. Liitumislepinguid ei ole võimalik sõlmida,

kuna kostja ei ole vastavaid eelduseid täitnud. 04.01.2005 said pooled objektil kokku ning

tööd ei olnud valmis. Kui kostja ei ole ehitistele taotlenud kasutusluba, ei tohi ta teenust

pakkuda.

3. 10.12.2004 ei olnud tee sõidukõlblik. 04.01.2005 oli lumi maas ja hageja ei tea, kas

killustik oli siis pandud. Tee oli kaetud lumega ja külmunud. 07.02.2005 ja 08.02.2005

leidsid ekspert A. K ja Viimsi valla teedeehituse insener, et teed on valesti ehitatud ja

tuleb üles võtta. Tee killustikukiht oleks pidanud olema vähemalt 20 cm paks. Tee peab

vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusele nr 132

„Teehoiutööde tehnoloogianõuded“. Teed ei ehitatud vastavalt tehnoloogianõuetele ja

kinnitatud projektile. Teel puudub kasutusluba. Hageja leiab, et teedele peaks kehtima 2

aastat garantiid. Kuna Viimsi Vallavalitsuse 15.06.2006 kirja kohaselt väljastati teede

ehitamiseks ehitusluba 27.12.2004, ei saanud tee olla 22.12.2004 valmis.

4. Settekaev oli 19 pere kohta 2-3 m3, tsentraalkanalisatsiooniga liitumiskaevu ei olnud.

Projektis ette nähtud 160 m3 reovee mahutit ei ole maaüksusele rajatud. 04.01.2005 olid

krundi piiril postid ja kostja väitis, et need on vee ja kanalisatsiooni väljundid. Hageja

neid ei puutunud. 09.09.2005 vastas Viimsi Vallavalitsus hagejale, et vallavalitsus ei ole

saanud kostjalt ehitise kasutusloa taotlust x maaüksusel paiknevate rajatiste kohta.

13.12.2005 teatas AS Viimsi Vesi hagejale, et ülevaatuse käigus ei leitud enamikke

teostusjoonise järgseid kanalisatsioonikaevusid ja sadevetekaevusid ning teede halb

seisukord ei taga rajatud veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste töökorras olekut. 16.03.2006

teatas Viimsi Vallavalitsus hagejale, et kostjale ei ole väljastatud kasutusluba ning kostja

on kohustatud ehitama 160 m3 suuruse kogumismahuti. Vallavalitsuse 04.05.2006 kirja

kohaselt ei ole maaüksusele paigaldatud reovee kogumismahutit. Vallavalitsuse

06.06.2006 kirja kohaselt ei ole veevarustuse ja kanalisatsioonitööd lõppenud. Seega ei

ole siiani hagejal võimalik ühineda vee ja kanalisatsiooniga. Trassidel puudub

kasutusluba.

5. 04.01.2005 ei oldud elektripaigaldustöödega alustatud, krundi piirile ei olnud toodud isegi

ajutise tarbimise võimalust. 2005. a detsembris toodi elekter krundi piirini. Kasutusluba

on alates 2006. a veebruarist-märtsist ja statsionaarne alajaam paigutati alles 2005. a

lõpus. Hageja pole 2004. a kostja poole avaldusega pöördunud. 18.10.2005 vastas *

Elekter AS hagejale, et ehitustöödega on alustatud, aga neid ei ole * Elekter AS-ile üle

antud. Seega polnud hagejal 22.12.2004 lepingus ette nähtud elektrit ning liitumine *

Elekter AS-iga oli võimatu. Kostja 23.02.2006 teatise kohaselt on * Elekter AS-iga

võimalik liitumislepingut sõlmida alates 01.03.2006.

6. Hageja saatis kostjale 07.01.2005, 29.04.2005 ja 22.05.2005 leppetrahvi nõuded.

Esimesele kirjale kostja ei vastanud, teistele nõuetele vastas kostja, et kõik on korrektselt

ja ennetähtaegselt valmis. Kuna maaüksus asub sooalal, ei ole hageja asunud ehitama

enne, kui on olemas teed, elekter, vesi ja kanalisatsioon. Hageja on kandnud rohkem kahju

kui 50 000 kr, kuna ehitushinnad on tõusnud.

7. Kostja vaidles hagile vastu. 31.05.2004 lepingu tingimused ja selle täitmine ei oma

tähendust. Kõik kohustused tulenevad 29.11.2004 lepingust. Lepingust tulenevalt olid

kostjal 2 liiki kohustused: kohustus rajada kommunikatsioonid kuni hagejale võõrandatava

kinnistu piirini hiljemalt 22.12.2004 ja sõlmida hagejaga liitumislepingud veevarustuse

trasside ja kanalisatsiooniga liitumiseks hiljemalt 22.01.2005. Kostja on oma kohustused

täitnud.

8. Kostja

on

rajanud

hageja

kinnistu

piirini

killustikukattega

juurdepääsutee.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener E. E 20.12.2004 ülevaatuse akti kohaselt

toimusid muldkeha ehitustööd 2004. a novembris ja detsembris paigutati killustikust

teekate. 20.12.2004 oli juurdepääsutee sõidetav kogu ulatuses. Poolte vahel sõlmitud

leping ei näita, kui paks pidi olema killustiku kiht. Kuna kostjal ei olnud kohustust teed

hooldada, ei vastuta ta tee seisukorra võimaliku halvenemise eest. Ehitusseadus ei kuulu

kohaldamisele. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kas kostja alustas juurdepääsutee

ehitamist enne ehitusloa väljastamist, oluline on see, et 22.12.2004 oli juurdepääsutee

rajatud. Teede tööprojekti kohaselt teostatakse tee ehitustöid kahes etapis, kusjuures

esimeses järjekorras ehitatakse killustikaluse alumine kiht. Killustikaluse koosseisus

kuulusid täitepinnasena kasutamisele purustatud betoonjäätmed. Tagamaks juurdepääsutee

sõidetavuse juba pärast tööde esimese etapi teostamist paigaldas kostja täitepinnasele

täiendavalt ka piisava paksusega killustikkatte. Ka AS Teede Tehnokeskus tuvastas 07.-

08. veebruari 2005 seisuga killustikkattega tee olemasolu. Seega rajati tee esimese etapi

nõudeid järgides. Leping ei pane kostjale kohustust nõuda teele kasutusluba ning

kasutatavuse hindamisel ei oma kasutusloa olemasolu tähendust.

9. Kostja on rajanud hageja kinnistu piirini veevarustuse trassid, kanalisatsiooni ja drenaaži.

Kostja ja Y OÜ sõlmisid 27.05.2004 alltöövõtulepingu, millega Y OÜ kohustus teostama

x maaüksusel veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja drenaaži väljaehitustööd hiljemalt

30.06.2004. Ehitusjärelevalvet teostas K OÜ. Y OÜ andis 27.07.2004 ja 25.08.2004

kostjale tööd üle. AS Viimsi Vesi 13.12.2005 kirja nr 420/01 ning sellele lisatud

kooskõlastamise tingimuste nr 1089 kohaselt tagavad nimetatud rajatised ala olmevee ja

heitvete ärajuhtimise. Asjaolu, et teede halb seisukord ei võimalda kanalisatsioonikaevude

lokaliseerimist ning rajatiste hooldamist, ei oma õiguslikku tähendust. Kasutusloa

olemasolu või selle puudumine kommunikatsioonidega liitumist ei mõjuta. Hageja viited

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) sätetele on asjakohatud, kuna

kostja poolt rajatud veevarustuse trasside ja kanalisatsiooni näol ei ole tegemist

ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ÜVVKS § 2 lg 1 tähenduses. Lepingu täitmisel ei oma

tähendust, kas veevarustuse, kanalisatsiooni ja drenaaži ehitustööd on teostatud

tööprojektis ettenähtud mahus. Oluline on see, kas veevarustus ja kanalisatsioon on

ekspluateeritav. Vallavalitsus ei ole kasutusluba väljastanud, kuna kostja ei ole

paigaldanud 160 m3 kogumismahutit. Heitvete kogumise mahuti ettenähtud ulatuses

väljaehitamata jätmine ei takista faktiliselt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi

kasutamist. 2005. a oli 2 m3 mahuti piisav, praeguseks on rajatud kaks 10 m3 mahutit. OÜ

T tööprojektis ettenähtud mahutavusega kogumismahuti puudumist ei saa käsitleda

Lepingu punktides 5.5 sätestatud kohustuste rikkumisena.

10. Kostja on taganud hagejale elektrivõimsuse tarbimise. 21.06.2004 sõlmisid kostja ja *

Elekter AS liitumis- ja võrgulepingu maaüksusel paikneva elektripaigaldise ühendamiseks

* Elekter AS elektrivõrku. 05.07.2004 teatise kohaselt võeti elektripaigaldis vastu ja

12.07.2004 sõlmiti elektrienergia müügileping elamute ehitusaegse ajutise elektrivarustuse

tagamiseks. Seega oli 12.07.2004 x maaüksusel välja ehitatud liitumisühendus ja oli

loodud tehnoloogiline valmisolek hageja elektrienergiaga varustamiseks. Hageja ei ole

liitumistaotlusega kostja poole pöördunud.

11. Kommunikatsioonidega liitumine eeldab liituja poolset kommunikatsioonide valdaja

poole pöördumist ning liitumiseks tehniliste tingimuste taotlemist. Hageja oleks pidanud

esitama kostjale ehitise eskiisprojekti, mille alusel kostja oleks väljastanud tehnilised

tingimused liitumiste teostamiseks. Hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest.

12. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole alust nõuda leppetrahvi tasumist. Hageja poolt

nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust kostja

poolt ning lepingu poole õigustatud huvi. Kostja palub leppetrahvi vähendada. Hageja ei

ole faktilist kahju kandnud, kuna ta ei ole ehitustegevust alustanud. Mõistlikuks

leppetrahvi suuruseks oleks kõige rohkem 5000 krooni. Kuna leppetrahv ei ole rahaline

kohustus VÕS § 113 lg 1 tähendus, ei saa selle tasumata jätmine tuua kaasa kohustust

viivisintressi tasumiseks.

13. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et kostja peaks taotlema kasutusload. Kostjale jääb

arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on hageja vastavasisulise nõude esitanud. Lisaks

ei ole hageja oma nõuet vormistanud hagiavalduse täiendusena ja seega ei ole hageja

täiendava nõude menetlemine võimalik.

Esimese astme kohtu otsus

14. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning kohustas * OÜ-d ehitama mõistliku aja jooksul välja

hagejale kuuluvale kinnistule X x küla x vald viiv vähemalt killustikukattega teele

esitatavatele nõuetele vastav tee. Kohustada * OÜ-d hankima nimetatud teele kasutusluba.

Kohus mõistis * OÜ-lt välja M. P kasuks leppetrahvi 50 000 krooni ning viivise alates

08.01.2005 kuni 30.12.2005 9% aastas leppetrahvi summalt; alates 01.01.2006 kuni

30.06.2006 9,25% aastas leppetrahvi summalt; alates 01.07.2006 kuni leppetrahvi

tasumiseni 9, 75% aastas leppetrahvi summalt.

15. Esitatud lepingutega saab lugeda tõendatuks, et kostja sõlmis * Elekter AS-iga 21.06.2004

ajutise elektriga varustamise lepingu ja 06.07.2004 tähtajatu lepingu x MÜ elektriga

varustamiseks. Kostja sõlmis 31.03.2006 sama objekti kohta uue lepingu, millega

suurendati peakaitsme suurust. Seega on tõendatud, et maaüksusel oli võimalik elektrit

tarbida. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale avalduse, mille alusel oleks

kostja saanud hagejale elektrikaabli kinnistuni vedada. Õige on kostja seisukohta, et kaabli

kinnistuni vedamiseks peaks kostja täpselt teadma, kuhu see vedada.

16. * Elekter AS-i 18.10.2005 kirjaga saab lugeda tõendatuks, et kostja ei olnud selleks ajaks

saanud elektrikaablitele kasutusluba. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kasutusluba

tähendab kohaliku omavalitsuse nõusolekut, et rajatist võib kasutada. Kasutusloa

väljastamisel kontrollib kohalik omavalitsus, et elektriliinid on rajatud vastavalt

projektidele ning neid on ohutu kasutada. Kinnistu varustamine elektriga ei saa tähendada

pelgalt kaabli vedamist, kuna sel juhul ei saa hageja olla kuidagi kindel, kas selle kaabli

kasutamine on ohutu. Samuti ei ole tagatud kasutusloa väljastamine tulevikus.

Ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 8 paneb elektriliinide kasutusloa taotlemise kohustuse

kostjale.

17. Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole sätestatud, et elektriga liitumisega tagamiseks

tuleb kostjal saada elektriliinidele kasutusluba, tuleneb see kohustus talle seadusest.

Selleks, et kostjal ei tekiks kasutusloa taotlemise kohustust, peab see olema poolte vahel

sõlmitud lepingus sõnaselgelt kokku lepitud. Poolte vahel 31.05.2004 sõlmitud lepingu

muudatustes sätestatud kostja kohustus tagada kinnistu varustamine elektriga krundi piiril

hiljemalt 22.12.2004 tähendab seega, et selleks ajaks pidi kostja välja ehitama elektriliini

ja saama sellele ka kasutusloa. Kasutusloa olemasolul ei oleks oluline, kas kostja ja *

Elekter AS vahel oleks sõlmitud ajutine või tähtajatu elektrienergia müügileping. Samas ei

piisa sellest, et hagejal oli põhimõtteliselt võimalik elektrit kasutada. Kuna kostja ei ole

tõendanud, et ta rajas lepingus kokku lepitud ajaks 22.12.2004 elektriliini ning sai sellele

ka kasutusloa, ei täitnud kostja lepingut tähtaegselt. Lepingu täitmise nõuet ei ole hageja

elektri osas esitanud.

18. Kostja 23.02.2006 kiri hagejale ei tõenda, et enne 01.03.2006 ei saanud hageja * Elekter

AS-iga elektrienergia müügilepingut sõlmida. Kostja esitatud x MÜ plaan, kust nähtub

alajaama asukoht ning milliste kruntide omanikega on elektrienergia tarbimise leping

sõlmitud ei tõenda samas, et hagejal oli lepingu sõlmimise võimalus. Kostja esitatud S ja

K. K ning M.K sõlmitud lepingud * Elekter AS-iga ja tunnistaja H. K seletused ei tõenda

hagejal elektritarbimise võimalikkust või võimatust. Tegemist on küll sama maaüksuse,

kuid teiste kruntidega. Tunnistaja S.A ütlustega on tõendatud, et hageja ei olnud

22.12.2004 elektriga liitumiseks avaldust esitanud.

19. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustus müüja rajama hiljemalt 22.12.2004 krundi piirini

killustikukattega juurdepääsuteed. Kohtule esitatud vallavalitsuse 15.06.2006 teatise ja

ehitusloa kohaselt väljastati vaidlusaluse tee ehitusluba 27.12.2004. Ebaõige on kostja

esindaja seletus, et ehitusloa puudumine teede ehitamise ajaks ei ole oluline, peaasi, et tee

oli valmis lepingus kokku lepitud ajaks. Hagejal on õigus eeldada, et kostja poolt rajatud

kommunikatsioonid oleks rajatud õiguslikul alusel, s.t tee olemasolu on kindel ka

tulevikus. Kuna teele väljastati ehitusluba alles 27.12.2004, ei saanud 22.12.2004 teed

õiguslikul alusel ehitada. Kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt.

20. Viimsi Vallavalitsuse 09.09.2005 kirja kohaselt ei ole vallavalitsuse ehitusamet saanud

kostjalt ehitise kasutusloa taotlust maaüksusel paiknevate rajatiste kohta. Vallavalitsuse

06.06.2006 kirja kohaselt ei ole teid projekti kohaselt välja ehitatud. Erinevalt

elektriliinide osas võetud seisukohast ei saanud lepingust tuleneda kostjale teede

kasutusloa taotlemise kohustus lepingus näidatud tähtajaks. Veehoidla teede tööprojekti

kohaselt ehitatakse vaidlusalune tee 2 etapis: 1. järjekorras killustikaluse alumine kiht

ning 2. järjekorras ülemine kiht ja asfaltkate. Kostja ei saanud taotleda kasutusluba pärast

1. etapi lõpetamist. Kasutusloa saab vormistada alles pärast asfaltkatte paigaldamist,

teepeenarde kindlustamist, haljastamist ja liiklusmärkide paigaldamist. Kuna pooled ei ole

lepingus kokku leppinud asfaltkatte paigaldamist, ei tulene lepingust ka kostja kohustus

ehitada projektijärgne tee lõpuni valmis 22.12.2004. Samas ei tähenda see, et kostjal ei

oleks üldse teele kasutusloa taotlemise kohustust. Kuna kostjal ei ole lepingust tulenevat

kohustus taotleda kasutusluba 22.12.2004, hindab kohus lepingu täitmise nõuet

lahendades, kas kostja praeguseks rajatud tee vastab hagejaga kokku lepitud

killustikukattega teele.

21. Kostja on esitanud 20.12.2004 ülevaatuse akti, milles ehitusinsener-ekspert E.E asub

seisukohale, et 20.12.2004 on killustikkate sõidetav kogu tee ulatuses. Tegemist ei ole

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 294 kohaselt määratud ekspertiisiga ja seega ei

ole see ka eksperdi arvamus. Kohus hindab ülevaatuse akti koos teiste dokumentaalsete

tõenditega. Ülevaatuse aktist nähtub, et 20.12.2004 oli tee sõidetav. Nimetatud asjaolu ei

ole vaidlustanud ka hageja, kes seletas, et 2005. a algul oli tee külmunud ja sellel oli

võimalik sõita.

22. Asjaolu, et tee oli sõidetav, ei tähenda, et see vastaks ka killustikukattega teele

esitatavatele nõuetele. Kuna lepingus ei ole täpsustatud, millistele nõuetele tee peab

vastama, tuleb aluseks võtta Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004

määrusega nr 132 kinnitatud teehoiutööde tehnoloogianõuded (edaspidi Nõuded).

Nimetatud määrus kohaldub avalikult kasutatava tee teehoiutööl. Vaidlusalune tee on

praegu eratee, kuid antakse tulevikus üle vallale avalikuks teeks. Lisaks sellele on need

ainukesed tehnoloogianõuded, mida tee rajamisel aluseks võtta. Killustikusegust

ehitatakse kruusatee katteid. Nõuete § 43 kohaselt peab kruusatee pealiskihi paksus olema

vähemalt 12 cm. Teede tööprojektis on paekillustikust aluse kõrguseks ette nähtud 20 cm.

23. AS Teede Tehnokeskuse 10.02.2005 kirja kohaselt oli x maaüksusele viival teel jämedast

killustikust õhuke kiht (umbes 50-60 mm) ning kohe selle all ehituspraht/purustatud

ehitusjäätmed. Tee koostis on nimetatud kirjaga tõendatud hoolimata sellest, et vastus

järelepärimisele on antud M-L. Le. Vastuses räägitakse x MÜ-le viivast teest, kus asub ka

hagejale kuuluv kinnistu ning vastuse sisu ei saa sõltuda sellest, millise kinnistu omanik

on järelepärimise teinud või mis eesmärgil nimetatud järelepärimine tehti. Seega on

tõendatud, et 10.02.2005 ei vastanud tee hagejaga kokku lepitule, rajatud killustikukate ei

olnud piisava paksusega.

24. Praeguseks on kostja poolte seletuste kohaselt asunud teostama teede ehitamise teist

etappi. Kuna asfaltkattega tee on kvaliteetsem killustikukattega teest, on leping

nõuetekohaselt täidetud ka asfalttee rajamisel ja sellele kasutusloa saamisel. Tegemist ei

ole sel juhul lepingutingimustele mittevastava tööga. Kostja ei ole kasutusloa olemasolu

tõendanud.

25. Hageja viide EhS § 4 sätestatud 2-aastasele garantiile ei ole asjakohane. Kuigi seadusest

tulenevalt on kostjal kohustus anda teele 2 aastane garantii, ei ole hageja esitanud tee

parandamise ja hooldamise nõuet, vaid nõuab lepingu täitmist. Lepingus ei ole kostjale tee

hooldamise kohustust ette nähtud.

26. Sarnaselt elektriliinidele tuleneb ehitusseadusest ka kostja kohustus kanalisatsiooni ja

veetrasside rajamisel taotleda esmalt ehitusluba ning seejärel kasutusluba. Kostja ehitab

välja kogu piirkonna trassid ning need rajatised ei ole EhS § 15 lg 1 p 2 ja § 32 lg 2

kohaselt kasutuloa taotlemise kohustusest vabastatud. Lepingujärgne kohustus on

täidetud, kui kostja on saanud vee ja kanalisatsiooni rajatistele kasutusloa. Hageja käitub

kohtu hinnangul mõistlikult, oodates ära kostja poolt kasutuslubade saamise ning asudes

alles seejärel omale elamut rajama. On võimalik, et kostjale ei väljastatagi näiteks

kanalisatsioonitrassidele kasutusluba. Hageja satuks raskesse olukorda, kui kasutusloa

väljastamisest keeldumine otsustatakse ajal, kui hageja elab X asuval kinnistul, ning ei

tohi kanalisatsiooni kasutada. Hageja poolt kanalisatsiooni tarbimine ei olnud tagatud ka

olukorras, kui terve maaüksuse jaoks oli rajatud 2 m3 reovee mahuti ning praeguseks on

rajatud kaks 10m3 mahutit. Hagejal puudub kindlus, et kostja rajaks vajaduse tekkides

suuremad mahutid. Hageja lepingust tulenevad õigused on tagatud vaid kasutusloa

saamisega.

27. Viimsi Vallavalitsuse 09.09.2005 teatega on tõendatud, et kostja ei olnud selleks ajaks

esitanud kasutusloa taotlust x MÜ asuvate trasside kohta. Seega ei täitnud kostja oma

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt.

28. Kostja poolt rajatud kanalisatsioon ei vasta projektile. Kohalik omavalitsus ei ole samas

seadusega ette nähtud aja jooksul kasutusloa väljastamisest keelduvat otsust teinud, kuigi

AS Viimsi Vesi tegi juba 05.06.2006 ettepaneku mitte väljastada kasutusluba. Seadus

paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse anda seisukoht kasutusloa väljastamise osas

20 päeva jooksul taotluse saamisest (EhS § 33). Kostja kohustus taotleda kasutusluba

tuleb lugeda täidetuks, kui ta on esitanud kasutusloa saamise taotluse, taotluse esitamisest

on möödas 20 päeva ning vallavalitsus ei ole kasutusloa väljastamise või väljastamisest

keeldumise otsustust teinud. Kostjale ei saa panna vastutust vallavalitsuse poolt oma

kohustuse mittetähtaegse täitmise eest. Seega peab kohus lugema tõendatuks, et kostja on

täitnud praeguseks enda poolse kohustuse tagada lepingu eseme varustamise krundi piirini

vee ja kanalisatsiooni drenaažiga ning tagada liitumised veevarustuse trassidega ja

kanalisatsiooniga.

29. Kostja ja Y OÜ vahel vee, kanalisatsiooni ja drenaaži väljaehitamiseks 27.05.2004

sõlmitud leping, tööde vastuvõtmise aktid ning tööde eest esitatud arved ei tõenda, et kõik

projektijärgsed rajatised on välja ehitatud. Kohus ei analüüsi hageja esitatud fotosid, kuna

tee ebapiisav killustikukate on tõendatud muude tõenditega ning fotodelt ei selgu, mida

hageja soovib nendega tõendada kanalisatsiooni osas. Kohus ei analüüsi kostja ja K. K

vahel 03.01.2005 sõlmitud veevarustuse teenuse müügilepingut, kuna veetorustiku

kasutamine eeldab kasutusloa olemasolu. Müügileping reguleerib pooltevahelisi suhteid,

kuid ei loo üksinda õiguslikku alust torustiku kasutamiseks.

30. Hageja palub kohustada kostjat 1. oktoobriks 2006 täitma 29.11.2004 lepingust tulenevad

kohustused ning välja ehitama X vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitrassid ning

killustikalusega tee ja hankima kasutamiseks kasutusloa. Kasutusloa taotlemise kohustuse

nõude lisamisel ei ole hageja muutnud oma nõuet. Kostja poolt kasutusloa taotlemise

kohustus tuleneb lepingust ja hageja esitas esialgses hagis lepingu täitmise nõude. Kohus

rahuldab lepingu täitmise nõude ülaltoodud motiividel osaliselt ning kohustab kostjat välja

ehitama vähemalt killustikukattega tee nõuetele vastava tee ja hankima tee kasutamiseks

kasutusloa.

31. Hageja on taotlenud kohustada kostjat täitma lepingust tulenevad nõuded 1. oktoobriks

2006. a. Kostja on ehitamas vaidlusaluse tee teist etappi ning kumbki pool ei ole kohtule

esitatud tõendeid selle kohta, millal on töö eeldatav lõpetamise aeg, mille järel tekib

kostjal võimalus esitada vallavalitsusele kasutusloa väljastamise taotlus. Arvestades otsuse

kuulutamise päeva 19. september ning apellatsioonkaebuste esitamiseks seaduses ette

nähtud tähtaega 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest ei ole 1. oktoober mõistlik aeg

teetööde lõpetamiseks. Pooled ei ole pakkunud tööde lõpetamiseks ka muud aega. Kohus

kohustab kostjat lepingut täitma mõistliku aja jooksul. Kui kostja ei ehita teed ning ei

taotle kasutusluba mõistliku aja jooksul, võib hageja kasutada täitemenetluse seadustiku

(TMS) §-st 182 tulenevat kohtuotsuse täitmise viisi.

32. Kohus on eelpool lugenud tõendatuks, et kostja ei rajanud lepingus kokku lepitud

kommunikatsioone tähtaegselt, 22.12.2004. Lepingu p 5.7 kohaselt kui kostja ei täida oma

kohustusi tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 50 000 krooni.

33. Hageja teatas kostjale 07.01.2005 kirjaga, et nõuab kostjalt leppetrahvi 50 000 kr. Hageja

on lisanud Eesti Posti 08.01.2005 kviitungi selle kohta, et ta on saatnud kostjale aadressil

x, Tallinn kirja. Hageja on kostjalt nõudnud leppetrahvi ka 29.04.2005 kirjaga ning on

esitanud kirja saatmise kohta tähtväljastuse. Viimasele kirjale on kostja ka vastanud.

Kuna kohtul ei ole alust arvata, et hageja oleks saatnud kostjale 08.01.2005 mingi muu

kirja, kus leppetrahvi nõuet ei esitatud, loeb kohus tõendatuks, et leppetrahvi nõude esitas

hageja 08.01.2005, mis on mõistlik aeg pärast lepingu täitmise tähtpäeva 22.12.2004.

34. Kostja on esitanud leppetrahvi vähendamise taotluse VÕS § 162 alusel. Leppetrahvi

vähendamiseks pole alust. Kostja ei täitnud tähtajaks ühtegi endale võetud kohustust ning

kostja ei ole ka näidanud, et leppetrahvi vähendamise aluseks oleks tema halb majanduslik

olukord. Kuna VÕS § 161 lõike 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda

leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, ei ole asjakohased kostja viited sellele, et kuna

hageja ei ole maja ehitanud, ei ole leppetrahvi täies ulatuses välja mõistmine põhjendatud.

35. VÕS § 113 välistab viivise nõudmise intressilt. Leppetrahvi puhul ei ole tegemist

intressiga ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 ja § 94 ning TsMS § 461

lõike 4 alusel välja viivise.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

36. * OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hageja

hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.

37. Kostja on nõuetekohaselt täitud enda kohustuse tagada hageja kinnistu piiril võimalus

elektrivõimsuse kuni 25A tarbimiseks. Kohus on EhS § 23 lõiget 5¹ ebaõigesti kohaldades

ekslikult järeldanud, justkui eeldaks elektripaigaldise kasutuselevõtmine imperatiivselt

kasutusloa väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt. Elektripaigaldise kasutuselevõtmise

ja kasutamise põhimõtted on sätestatud elektriohutusseaduse (EIOS) §-s 14, mis on

erinormiks ehitusseaduses sisalduva regulatsiooni osas ning millest tulenevalt on

elektripaigaldise kasutusele võtmisel määravaks selle nõuetekohane pingestamine.

Arvestades eeltoodud ning lähtudes asjaolust, et x maaüksusel paiknev alajaam kui

elektripaigaldis pingestati mitte hiljem kui 12.07.2004, siis on ainetu maakohtu seisukoht,

justkui saaks kostja lepingust tulenevad kohustused elektrivõimsuse tarbimise tagamiseks

lugeda nõuetekohaselt täidetuks üksnes juhul, kui kostjale oleks väljastatud 22.12.2004

seisuga kasutusluba elektripaigaldise kasutamiseks.

38. Kostja kohustus elektrivõimsuse kuni 25A tarbimise tagamiseks tuleks lugeda täidetuks ka

faktilise elektrienergia kasutamise võimaluse loomisega. Kostja oli lepingu punktist 5.5

tulenevalt kohustatud tagama hagejale üksnes elektrienergia tarbimise võimalikkuse.

Elektrienergia tarbimise (kasutamise) võimalikkuse hindamisel ei oma õiguslikku

tähendust asjaolu, millal toimus põhivõrgu väljeehitamine ning üleandmine * Elekter AS-

ile ja/või millal sai võimalikuks liitumislepingu sõlmimine vahetult * Elekter AS-iga.

39. Lepingu punktis 5.5 sisalduva regulatsiooni eesmärgiks oli tagada hagejale elektrienergia

varustatus ennekõike selleks, et võimaldada hagejal alustada kinnistule elamu püstitamist.

Sellele viitab üheselt ka asjaolu, et 05.07.2004 teatises x maaüksusel paikneva

elektripaigaldise kasutusele võtmise kohta on märgitud, et elektripaigaldis võetakse

kasutusele elamute ehitusaegse ajutise elektrivarustuse tagamiseks. Kuivõrd 12.07.2004

seisuga oli x maaüksusel välja ehitatud liitumisühendus võimsusega 3×100A, siis oli

alates nimetatud kuupäevast loodud tehnoloogiline valmisolek hageja elektrienergiaga

varustamiseks lepinguga ettenähtud võimsusega.

40. x alajaam kui elektriapigaldis oli kasutusele võetud elektriohutusseaduse nõudeid järgides

ning kostjal oli võimalik igati õiguspäraselt tagada hageja varustatus elektrienergiaga

vähemalt lepingu punktis 5.5 fikseeritud võimsusega enne x maaüksuse elektrivarustuse

tervikuna väljaehitamist. Asjaolu, et kostjal puudusid takistused x maaüksusel asuvate

kruntide elektrienergiaga varustamiseks, kinnitavad üheselt muuhulgas kostja poolt

esitatud x maaüksuse plaan ning liitumis– ja võrgulepingud nr 04/04 ja nr 05/04, millised

tõendid kohus kohtuotsuse tegemisel põhjendamatult tähelepanuta jättis.

41. Hageja ei ole kostjale teadaolevalt käesoleva hetkeni väljendanud soovi alustada

elektrienergia tarbimist. Kostja ei saa vastutada ega vastutagi hageja soovimatuse eest

kommunikatsioonidega faktiliselt liituda. Kostjal puudus võimalus hageja kohustamiseks

liitumislepingu sõlmimiseks. VÕS § 19 lõikest 2 tulenevalt ei vastuta kostja hageja

vastuvõtuviivituse tagajärgede eest, st hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi

tasumist olukorras, kus hagejale oli faktiliselt loodud võimalus elektrienergia tarbimiseks,

kuid viimane õigustatamatult keeldus elektrienergia tarbimise alustamiseks vajalike

omapoolsete toimingute tegemisest.

42. Kostja on nõuetekohaselt täitnud enda kohustuse killustikukattega juurdepääsutee

rajamiseks. Ehitusloa puudumine ei välista juurdepääsutee faktilist väljaehitamist

22.12.2004. Käesoleva vaidluse kontekstis ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kas kostja

alustas juurdepääsutee ehitamist enne ehitusloa väljastamist, st formaalselt ehitusseaduse

nõudeid rikkudes, vaid oluline on see, kas 22.12.2004 seisuga oli lepingu tingimustele

vastav juurdepääsutee rajatud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et 22.12.2004

seisuga oli vaidlusalaune juurdepääsutee sõidetav. Arusaamatuks jääb, millisel moel

võimaldab ainuüksi ehitusloa puudumine 22.12.2004 seisuga teha järelduse, et faktiliselt

nimetatud kuupäeva seisuga rajatud juurdepääsutee ei ole käsitletav lepingu punktist 5.5.

tuleneva kohustuse täitmisena. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ehitusluba juurdepääsutee

rajamiseks väljastati kostjale juba 7.12.2004, mistõttu küsimust juurdepääsutee rajamisest

ilma õigusliku aluseta sisuliselt ei tõusetu. Kohtu järeldus selle kohta, et kostja ei täitnud

juurdepääsutee rajamise kohustust tähtaegselt on vastuolus teiste motiividega, sealhulgas

ent mitte ainult kohtu seisukohaga, mille kohaselt eksisteeris 22.12.2004 seisuga sõidetav

killustikukattega juurdepääsutee. Seega on kohus eksinud TsMS § 436 lõikest 1 tuleneva

põhimõtte vastu, mille kohaselt ei tohi kohtu järeldused olla vastuolulised.

43. Kostja

ei

olnud

kohustatud

järgima

juurdepääsutee

rajamisel

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruse nr 132 nõudeid. Kohus märgib ka ise, et

majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruse nr 132 sätestatud nõuded on

kohaldatavad avalikult kasutatava tee teehoiutöödele. Vaidlus puudub selles, et kostja

poolt rajatud juurdepääsutee ei olnud 22.12.2004 seisuga ega ole ka praegu avalikult

kasutatav tee teeseaduse (TeeS) § 4 lõike 1 tähenduses. Seega on ilmne, et eelpool

viidatud määruse nr 132 nõuded kõnealusele juurdepääsuteele ei rakendu.

44. Meelevaldne ning ebaõige on maakohtu seisukoht, justkui õigustaks majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13.05.2006 määruse nr 132 kohaldamist asjaolu, et

vaidlusalune juurdepääsutee antakse tulevikus üle Viimsi vallale ning et need on

ainukesed tehnoloogianõuded, mida tee rajamisel aluseks võtta. Vastavalt 12.04.2004

kostja ja Viimsi valla vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingule kohustus kostja x

maaüksusele rajatavad teed vallale üle andma alles pärast nende lõplikku väljaehitamist, st

pärast teede viimist kõvakatte alla. Seega ei anta üksnes killustikkattega juurdepääsuteed

Viimsi vallale üle.

45. Kohtu väide, justkui oleks majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrus nr

132 ainsaks teede rajamise tehnoloogianõudeid sisaldavaks aktiks, on asjatundmatu ning

ebaõige. Tegemist võib teoreetiliselt olla ainsa aktiga, mis reguleerib avalikele teedele

esitatavaid tehnoloogilisi nõudeid, kuid erateedele esitatavaid nõudeid sisaldab muuhulgas

Ehitusteabe fondi poolt välja antav Ehitustööde Üldiste Kvaliteedinõuete (RYL) kogumik.

46. Kohtu poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruse nr 132

regulatsioonile tuginemine on vastuolus ka kohtu enda varasemate seisukohtadega.

Vastuoluline on kohtu järeldus, mille kohaselt juhindus kostja juurdepääsutee rajamisel

põhjendatult tööprojektist nr 34-04 ning järeldus, mille kohaselt oleks kostja pidanud

samaaegselt tagama ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusest nr

132 tulenevate nõuete järgimise.

47. Hageja kohustus juurdepääsutee rajamiseks tuleb lugeda nõuetekohaselt täidetuks juhul,

kui 22.12.2004 seisuga rajatud juurdepääsutee vastas lepingus kokkulepitud tingimustele.

Ainuvõimalik viis kontrollida juurdepääsutee vastavust kokkulepitud nõuetele on lähtuda

tööprojektist nr 34-04. Kohtu poolt viidatud AS-i Teede Tehnokeskus 10.02.2005 kiri nr

2-11/228 ei tõenda lepingu mittenõuetekohast täitmist kostja poolt. AS Teede

Tehnokeskus poolt läbiviidud vaatluse käigus tuvastati väidetavalt, et vaidlusaluse

juurdepääsutee rajamisel on täitepinnasena kasutatud purustatud ehitusjäätmeid ning selle

peale paigaldatud jämeda fraktsiooniga killustikku. Seega on ka AS Teede Tehnokeskus

tuvastanud killustikkattega tee olemasolu ning asjaolu, et rajatud juurdepääsutee oli

ehitatud projektis nr 34-40 teeehituse esimese etapi töödele esitatud nõudeid järgides

(projekt nägigi ette täitepinnasena purustatud betoonjäätmete kasutamise).

48. Olukorras, kus kvartalisiseste teede lõplik valmisehitamine pidi toimuma kooskõlas

12.04.2004 Viimsi vallaga sõlmitud ühise tegutsemise lepinguga kolme aasta jooksul, oli

lepingu punktis 5.5. sätestatud juurdepääsutee rajamise kohustuse sisuliseks eesmärgiks

hagejale talle kuuluvale X kinnistule juurdepääsu tagamine asjaõigusseaduse (AÕS) § 156

tähenduses. Kõnealuse kohustuse täitmise hindamisel oli seega määravaks eelkõige

asjaolu, kas kokkulepitud tähtajaks oli hagejale faktiliselt juurdepääs enda kinnisasjale

tagatud.

Juurdepääsutee

vastavus

või

mittevastavus

avalikult

kasutatava

tee

kvaliteedinõuetele kohustuse täitmise seisukohalt õiguslikku tähendust ei oma.

49. Kohtul puudub õiguslik alus kohustada kostjat hankima juurdepääsuteele kasutusluba.

12.04.2004 Viimsi vallaga sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tulenevalt võttis kostja

endale kohustuse x maaüksuse teede väljaehitamiseks kolme aasta jooksul. Kostja lähtus

lepingut sõlmides teadmisest, et tulenevalt Viimsi vallaga sõlmitud ühise tegutsemise

lepingust kostja teele kasutusloa taotlemiseks mistahes toiminguid enne 13.04.2007 ei tee

ega ole kohustatud neid tegema.

50. Kostja on nõuetekohaselt täitnud enda kohustuse veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja

drenaaži rajamiseks hageja kinnistu piirini. Kohtu seisukoht, mille kohaselt saab kostja

lepingulise kohustuse lugeda täidetuks pärast vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutusloa

väljastamist, on vastuoluline ning ebaõige. Y OÜ andis Viimsi x külas x maaüksuse

veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja drenaaži väljaehitustööd kostjale üle 25.08.2004.

27.05.2004 kostja ja Y OÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr 27-2004 ning

27.07.2004 ning 25.08.2004 allkirjastatud aktidest nähtub üheselt, et faktiliselt olid

trasside ehitustööd 22.12.2004 seisuga lõpetatud ning hageja varustatus vee,

kanalisatsiooni ja drenaažiga oli tagatud kuni talle kuuluva kinnistu piirini. Kohus

möönab ise, et kasutusloa olemasolu ei ole kostja kohustuse täidetuks lugemisel määrava

tähtsusega. Lepingu punkti 5.5 nõuetekohase täitmise kontekstis on oluline asjaolu, kas

veevarustus ja kanalisatsioon tervikuna on sihtotstarbeliselt ekspluateeritav.

51. Kuivõrd kohus on vaidlustatud kohtuotsusega õigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud

lepingust tulenevalt kohustust taotleda x maaüksusele rajatavatele teedele kasutusluba

22.12.2004, siis isegi juhul, kui eeldada, et kostjal oli kohustus veevarustuse ja

kanalisatsiooni trasside kasutusloa taotlemiseks hiljemalt 22.12.2004, ei olnud kostjal

objektiivselt võimalk vastavalt kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt on väidetava

veevarustuse ja kanalisatsiooni trasside kasutusloa taotlemise kohustuse rikkumine

vabandatav VÕS § 103 lõike 1 tähenduses ning kostja selle tagajärgede eest ei vastuta.

52. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid, leides, et

ülepumpla šaht oli reovete kogumismahutina ebapiisav. Vastavasisulist järeldust tehes ei

põhjenda kohus, millistel kaalutlustel on jäetud tähelepanuta vaidlusaluste trasside

projektdokumentatsiooni koostanud OÜ T seisukohad.

53. Kohus on põhjendamatult rahuldanud hageja nõude leppetrahvi tasumiseks. Kostja on

endale lepinguga võetud kohustused, sh lepingu punktides 5.4 ja 5.5 sätestatud

kohustused, nõuetekohaselt täitnud ega ole lepingut rikkunud, mistõttu puudub hagejal

õigus nõuda lepingu punkti 5.7 alusel kostjalt leppetrahvi tasumist. Isegi juhul, kui

lepingu rikkumist kostja poolt eeldada, on kohus põhjendamatult mõistnud hageja poolt

nõutud leppetrahvi välja täies ulatuses. Kostja oli teinud märkimisväärseid pingutusi ja

rahalisi kulutusi endale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Esitatud tõenditest

kogumis

nähtub,

et

22.12.2004

seisuga

olid

väljaehitatud

veevarustuse

ja

kanalisatsioonitrassid ning drenaaž, loodud võimalus elektrienergia tarbimiseks x

maaüksusel ning rajatud killustikkattega juurdepääsutee. Asjaolu, kas rajatud

kommunikatsioone saab lugeda lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, on leppetrahvi

vähendamise nõude kontekstis teisejärguline. Vaidlus puudub, et mingis ulatuses oli

kostja siiski endale võetud kohustused täitnud. Kohus ei ole vastava asjaoluga kohtuotsuse

tegemisel arvestanud ning on leppetrahvi väljamõistnud täies ulatuses.

54. Hageja ei ole käesoleva hetkeni avaldanud soovi mistahes kommunikatsioonidega

liitumiseks ning seda vaatamata asjaolule, et vähemalt elektrienergiaga liitumise

võimaluse olemasolu üle vaidlus puudub. Samuti ei ole hageja teinud mistahes

ettevalmistusi

X

kinnistu

hoonestamiseks.

Ilmselgelt

tõusetub

vaidlusaluste

kommunikatsioonide tarbimise küsimus üksnes eeldusel, et hageja soovib X kinnistule

ehitise püstitada. Kirjeldatud asjaolude valguses puudub hagejal õigustatud huvi

leppetrahvi tasumise nõudmiseks täies ulatuses. Lisaks eeltoodule ei ole kohus leppetrahvi

väljamõistmisel arvestanud ka lepingu osapoolte majanduslikku seisundit, sealhulgas

asjaolu, et hageja ei ole käesoleva hetkeni tasunud kostjale isegi lepingus kokkulepitud X

kinnistu ostuhinda, kusjuures käesoleva hetkeni tasumata osa on 351 720 krooni, mis

moodustab kogu ostuhinnast ligikaudu 78%. Põhjendamatu on ka hageja leppetrahvi

nõudelt viivisintresside arvestamine, kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega, sest

käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades viiks see ebaõigluse tekkimisele. Lisaks jääb

arusaamatuks, millistel kaalutlustel arvestas kohus intresse alates 08.01.2005 olukorras,

kus kostja vaidles vastu hageja 07.01.2005 kirja kättesaamisele ning kohtutoimikus

sisaldub tõend, mille kohaselt andis hageja väidetavalt kõnealuse kirja postiasutusele üle

alles 08.01.2005, st igal juhul on välistatud kirja kättesaamine kostja poolt samal

kuupäeval. Tegelikke faktilisi asjaolusid arvestades on põhjendatud leppetrahvi nõude

vähendamine mõistliku suuruseni, milleks kostja hinnangul on mitte rohkem kui 5000

krooni.

55. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis ei välista rikkumise

tagajärgede kõrvaldamist apellatsioonimenetluses.

Vastustaja seisukoht

56. M.P ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta maakohtu

otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

57. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.09.2006 otsus tuleb tühistada nõude osas, millega

maakohus kohustas kostjat * OÜ hankima x külas kinnistule X viivale teele kasutusluba.

Selles osas on võimalik teha uus otsus, millega jätta M.P´i hagi rahuldamata.

58. Muus osas on otsus seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium

nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-

st 654 lg 6 korrata.

59. Maakohus hindas asjas kõiki tõendeid kogumis ja tuvastas nende alusel õigesti, et kostja

ei olnud poolte vahel lepingu p-s 13.1.3 (p 5.5 muudatus) kokkulepitud tähtajaks, s.o.

22.12.2004

taganud

hageja

lepingu

eseme

varustamist

krundi

piirini

kommunikatsioonidega (elektrivõimsus kuni 25A, vesi, kanalisatsiooni drenaaž ja

killustikkattega juurdepääsuteed).

60. Kaebuse väidete kohaselt oli 22.12.2004 hagejal võimalik liituda elektrivõimsusega 25A,

kuid hageja ei avaldanud selleks soovi. Selline kaebuse väide on paljasõnaline. Maakohus

on põhjendatult leidnud, et lepingus nimetatud kuupäevaks ei olnud kostja välja ehitanud

hageja

krundi

piirile

nõuetekohast

eletripaigaldist,

mis

olnuks

eelduseks

elektrivõimsusega liitumisele ja selle reaalse ohutu tarbimisele. Ka ringkonnakohtu

istungil kinnitas kostja esindaja, et krundi piirile võinuks kohe vedada kaabli. Põhjendatud

on hageja seisukoht, mille kohaselt on pingestada võimalik vaid elektripaigaldist, millele

on kohaliku omavalitsuse kasutusluba välja antud. Vaidlus puudub selles, et vastav

eletripaigaldis, mille kaudu hagejal oleks võimalik elektrivõimsust 25A tarbida, ehitati

valmis 01.03.2006 aastaks. Põhjendatud pole kaebuses toodud väide, mille kohaselt oli

hagejale loodud elektrivõimsuse tarbimise võimalus ja kasutusloa olemasolu pole

elektripaigaldise pingestamiseks vajalik. Isegi, kui kasutusluba poleks vajalik, puudub

vaidlus selles, et 22.12.2004 ei olnud kostja hageja krundi piirile välja ehitanud

eletripaigaldist ja hagejal puudus võimalus liitumiseks ja faktiliseks elektrienergia

kasutamiseks.

61. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et ta on nõuetekohaselt täitnud enda kohustuse

killustikkattega juurdepääsutee rajamiseks. Selline kostja väide pole aga põhjendatud ega

ka kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Maakohus on otsuse vastavas alalõigus andnud

hinnangu kõigile seda küsimust puudutavatele tõenditele ning on kohaldanud õigesti

materiaalõiguse norme. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei

olnud kostja ehitanud välja projektikohast killustikkattega teed 22.12. 2004 aastaks.

Kohus leidis õigesti, et asjaolu, mille kohaselt vaidlusalune tee oli talvel sõidetav, ei

tõenda tee nõuetekohast ehitamist ettenähtud tähtajaks ja viitas põhjendatult AS Teede

Tehnokeskuse 10.02.2005 kirjale. Ka poolte seletustest ja asjas esitatud fotodelt nähtub, et

tee peale talve möödumist enam sõidetav ei olnud. Kostja esindaja seletus, mille kohaselt

ei kuulunud tee hooldamine enam tema pädevusse ning seetõttu pole ka vastutav selle

korrasoleku eest, ei ole tõsiseltvõetav. Äsja valmis ehitatud tee peab tagama sellel

sõidetavuse igal aastaajal ja ka elamute ehitamise perioodil. Kostja on esitanud vaid

paljasõnalisi vastuväiteid, kuid ei ole neid tõendanud. Kohus on kohaldanud õigesti

materiaalõiguse

norme

ja

sealhulgas

põhjendatult

tuginenud

ka

majandus-ja

kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusele nr. 132. Kaebuses toodud väited ei anna

alust otsust selles osas muuta.

62. Kolleegium leiab samas, et põhjendatud ei ole hageja nõue kohustada * OÜ hankima

teele, mis viib x külas X krundile, kasutusluba. Nimetatud kohustus ei tulene poolte vahel

sõlmitud lepingust. Vastav kokkulepe puudub. EhS § 33 lg 8 kohaselt peab kasutusloa

taotluse esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad

kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Teisele isikule kuuluvale

kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -

rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on

sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga,

kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe

tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kasutamiseks või kellel on seadusest tulenev

teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -

rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse

oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. Hageja ei ole vaidlusaluse tee

omanik ja poolte vahel sõlmitud lepingutest ei tulene kostja kohustust hageja ees hankida

teele kasutusluba. Lepingu p. 5.5 kohaselt pidi ehitama kostja kinnistuni viiva

killustikkattega tee (t.l.22). See on aga alles teeehituse esimene etapp antud piirkonnas,

sest lõpptulemusena oli kostja kohustus kinnisvaraarendajana katta tee ka asfaltbetooni

kihiga ning alles siis tõusetub küsimus kasutusloa saamisest teele. Seega puudub eeltoodu

alusel õiguslik alus hageja nimetatud nõude rahuldamiseks.

63. Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väited, mille kohaselt on kostja nõuetekohaselt

täitnud enda kohustuse veevarustuse trasside, kanalisatsiooni ja drenaaži rajamiseks

hageja kinnistu piiril. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning seetõttu ei pea

vajalikuks neid korrata. Kaebuses toodud väited, mille kohaselt kostja võinuks poolte

vahel sõlmitud lepingu alusel ehitada ka ajutisi, projektist erinevaid lahendusi ja lugeda

ikka lepingu p.5.5 nõuetekohaselt täidetuks, asjas tõendamist ei ole leidnud.

Lepingutingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Vastavad kokkulepped asjas

puuduvad. Hageja kinnitab vastuväidetes kaebusele, et nimetatud trassidele puudub

kasutusluba ka praegu, kuna kanalisatsioonikaevude asukohti pole võimalik kindlaks teha,

paigaldamata on üks kanalisatsioonitrassi osa - ja nimelt nõuetekohane mahuti. Kostja ei

ole neid väiteid ümber lükanud.

64. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka leppetrahvi väljamõistmise osas. Kohus

on õigesti tuvastanud kõik vajalikud tingimused, mis võimaldavad leppetrahvi kostja

suhtes rakendada ja kohaldanud õigesti ka vastavaid materiaalõiguse norme. Kaebuses

toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks nimetatud osas. Maakohus on ka õigesti

leidnud, et puuduvad alused VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendamiseks. Kohus ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme kaebuses nimetatud viisil.

65. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkabus rahuldada osaliselt. Suuremas osas jääb

apellatsioonkabus rahuldamata.

66. Kostja on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 25 420, 70 krooni. Hageja

taotleb kohtukulude hüvitamist summas 5900,00 krooni. Arvestades asja mahtu ja

keerukust ja kaebuse osalist rahuldamist tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1

ja 8 ja 61 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks vajalikud ja põhjendatud

kulutused summas 4000,00 krooni. Kostja taotlus kohtukulude saamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

R. Allikvere

U. Loonurm U. Reinola