2-05-16304/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

(5) 1 Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (Õigeksvõtuotsus)

Kohtuasja number 2-05-16304 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

L. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ning ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

12. detsember 2006 Hageja:

L. R. (IK X, elukoht: X) Menetlusosalised Kostja:

V. R. (IK X, elukoht: X)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada L. R. ja V. R. vahel 08. jaanuaril 1993 aastal Ida-Viru Perekonnaseisosakonnas (kanne nr. 1), registreeritud abielu.

3. Pärast abielu lahutamist määrata poolte alaealise tütre E. R., sündinud X a elukohaks L. R. elukoht.

4. Välja mõista V. R.`lt elatis L. R. kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 06.06.2006 summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre E. R., sündinud X.a täisealisuseni, s.o. X.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Jagada L. R. ja V. R. ühisvara järgmiselt:

a. Jätta L. R. ainuomandisse kinnisasi:

- Korteriomand, asukohaga X (kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla- Järve jaoskonna registriossa nr X).

b. Välja mõista L. R.`lt V. R.kasuks rahaline hüvitis summas 110 000 (ükssada kümme tuhat) krooni.

(5) 2 Jätta menetluskulud elatise nõude osas V. R. kanda ja välja mõista V. R.`lt riigituludesse 1

000 (üks tuhat) krooni. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136.

Tagastada L. R. `le 22. juunil 2006 Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 (viitenumber 2900072136) tasutud riigilõivust 7 150 (seitse tuhat ükssada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda L. R. arvele nr X Hansapank.

Kohtuotsus saata täitmiseks menetlusosalistele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebe kord

Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

ASJAOLUD

L. R. esitas 26. augustil 2005 kohtule hagiavalduse V. R. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu jätkamine võimatu, kuna pidevatest lahkhelidest on tekkinud tülid.

Hageja esitas 06. juunil 2006 kohtle hagiavalduse V. R. vastu elatise väljamõistmise nõudes ning palub asja materjalid liita abielu lahutamise hagiga. Hagiavalduse kohaselt kostja oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 1 500 krooni.

Kohus oma 12. juuni 2006 määrusega liitis elatise hagiavalduse tsiviilasjaga nr 2-05-16304 ühte menetlusse.

Hageja esitas 22. juunil 2006 kohtule hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes, milles palub jagada abikaasade ühisvara. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja nõus ühisvara jagama kohtuvälisel. Hageja esitab kohtule seisukoha ühisvara jagamise osas ning palub hagi rahuldada.

Kohus oma 28. augusti määrusega liitis ühisvara jagamise nõude tsiviilasjaga 2-05-16304.

Kostja vastus

Kostja esitas 06. juuli 2006 kirjaliku vastuse elatise väljamõistmise osas. Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole kostja võimeline elatist lapsele maksma, kuna on töötu ning töövõimetu 50%. Kostja saab töövõimetuspensioni. Kostja leiab, et sissetulekute puudumine on mõjuv põhjus PKS § 61 lg 6 p 4 alusel, et elatise hagi mitte rahuldada, kuna tervisliku seisundi tõttu ei saa kostja töötada.

Eelistung

Hageja jäi eelistungil oma nõuete juurde ning palub haginõuded rahuldada. Hageja varaks on korteriomand, kus ta lapsega elab.

Kostja seletuse kohaselt on ta töövõimetus seoses selja haigusega, käesolevaks ajaks on töövõimetus pikendamata. Kostja ei ole võimeline elatist maksma, kuna on töötu. Kostja vastuväiteid abielu lahutamise osas kohtule ei esitanud.

Asja käik

(5) 3 Kohus andis menetlusosalistele tähtaja vastuväidete ja täiendavate dokumentide esitamiseks.

Hageja esitas kohtule kirjalikult arvutused, mille kohaselt kulub lapsele ühes kuus 2 460 krooni.

Kostja lisadokumente ning vastuväiteid kohtule ei esitanud.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jääb hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja palub jagada ühisvarana ainult korteriomand, kuna ülejäänud vara jagavad pooled kokkuleppel. Hageja soovib peale abielulahutust võtta tagasi abielueelne perekonnanimi „P.“.

Kostja võtab hagi õigeks. Kostja on nõustub, et korteriomand jääb hageja omandisse ning hageja maksab talle hüvitisena 110 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Abielu lahutamise nõue

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 08. jaanuaril 1993. a. Poolte abielusuhted on lõppenud, kuna abikaasade suhted ei olnud kooskõlalised. Hageja peab abielu taastamist võimatuks ning ei soovi abielu säilitada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja palub abielu lahutada, kostja vastuväiteid sellele ei esitanud.

Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja vastuväiteid sellele ei esitanud, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Hageja soovib peale abielu lahutamist kanda endist perekonnanime „P.“. Vastavalt PkS § 109 ja 110 kohaselt saab teha kande muutusi kohtuotsuse alusel Perekonnaseisuasutuses.

Elatise väljamõistmise nõue

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

(5) 4 Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastuväited elatise maksmisele ei esita ning võtab hagi õigeks.

Ühisvara jagamise nõue

Pooled paluvad jagada ühisvarasse kuuluv korteriomand, ülejäänus vara jagavad menetlusosalised kokkuleppel.

Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 15 lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2 lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-47-05, et seaduse mõttes on ühisvara jagamise aeg nõude menetlemine esimese astme kohtus (PKS § 18 lg 5) (p 23). Seaduse mõttest tulenevalt määratakse ühisvara maksumus kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga. (p 13).

Kohus on tuvastanud, et poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga X. Hageja palub jätta korteriomand tema omandisse ja välja mõista kostjale hüvitis summas 110 000 krooni ning esitab vallasvara jaotuse. Kostja on nõus, et vallasvara jagatakse poolte kokkuleppel ja nõustub, et hageja omandisse jääb korteriomand ning hageja maksab talle hüvitist summas 110 000 krooni.

Ühisvara jagamise viisi osas on pooled ühel meelel selles, et korter jäetakse kostjale ning hagejalt mõistetakse välja rahaline hüvitus. Eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi väärtus 220 000 krooni, seega leiab kohus, et hageja poolt on mõistlik hüvitada kostjale pool korteri väärtusest, s.t on 110 000 krooni.

Eeltoodu alusel kuulub ühisvara jagamisele selliselt, et hageja ainuomandisse jääb korter asukohaga X ning hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele hüvitus 110 000 krooni.

Menetluskulud

Hageja palub elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Elatise hagi on kohtusse esitatud

06. juunil 2006.

Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud hagihind moodustub 1500 x 9 = 13 500 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu seaduse lisa 2 kohaselt 1000 krooni.

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega kuulub riigilõiv 1000 krooni väljamõistmisele kostjalt. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja palub jätta menetluskulud tema enda kanda, kuid palub vastavalt TsMS § lg 2 p 3 poole riigilõivu tagastamist, kuna loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Kostja loobub kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamisest.

(5) 5 Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Hageja on abielu lahutamise haginõudel tasunud 25. augustil 2005 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072136) 300 krooni ning 22.juunil 2006 tasus L. R. Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 (viitenumber 2900072136) ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 14 000 krooni. Seega on hageja tasunud Rahandusministeeriumile riigilõivu kokku 14 300 krooni, millest vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 kuulub pool tagastamisele.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434-436 § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi ning kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja hageja vastavalt seadusele vabastatud elatise hagis riigilõivu tasumisest, kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv summas 1 000 krooni.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: