2-06-9939/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-9939 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi O P hagi I P vastu alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 29. november 2006 Hageja: O P (IKxxx) Hageja esindaja: S G (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: I P (IKxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Viru Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002 kohtuotsusega I P O P kasuks tütre J P (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista I P O P kasuks igakuine elatusraha summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni alates 25. aprillist 2006 kuni tütre J P täisealiseks saamiseni (xxxx).

4. Otsus elatise suurendamise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta menetluskulud I P kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 25. aprillil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on Viru Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuus. Hageja väitel on laps üheksa aastane ning tema

2 (2) vajadused on suurenenud. Kostjalt välja mõistetud elatusraha ei võimalda rahuldada lapse materiaalseid ja vaimseid vajadusi. Kostja lisatoetust lapsele ei osuta. Hageja on töötu.

Hageja palub muuta kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks tütre J P (xxxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 1500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalga määrast, alates hagiavalduse esitamise kuupäevast kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. xxxx.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas koos hagiavaldusega dokumentaalsed tõendid – poolte abielutunnistuse ärakiri, poolte abielulahutuse tunnistuse ärakiri, lapse J P sünnitunnistuse ärakiri, hageja passi koopia, Ida- Viru Maakohtu 26. novembri 2006 kohtuotsuse ärakiri ja Viru Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002 kohtuotsuse resolutsiooni väljavõte.

Kostja vastus

Kohtule 14. juunil 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista.

Kostja selgitab, et xxx abiellus ta uuesti ja abielust on xxx sündinud poeg A. Kostja keskmine töötasu on 3573,80 krooni kuus. Abikaasa ei tööta ja kõik elamiskulud, mis kokku moodustavad 1510 krooni, tasub kostja oma palgast. Lisaks veel kulutused toidule ja riietele.

Kostja väitel maksab ta elatist tütre J ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus. Tütre K ülalpidamiseks maksab kostja elatist 850 krooni kuus ning sellelt summalt tasub ta maksu 2500 krooni, kuna lapse ema elab V.

Kostja leiab, et sel moel on tema poeg A materiaalselt vähem kindlustatud olukorras ning alus elatise suurendamiseks puudub.

Menetluskulud palub kostja jaotada vastavalt seadusele.

Kostja esitas koos vastusega hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid – töötasu tõend I-E P, abielutunnistuse ärakiri, poja A sünnitunnistuse ärakiri ja Ida-Viru Maakohtu 20. mai 2003 kohtuotsuse ärakiri.

Eelistung

Eelistungil 19. septembril 2006 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja hagi ei tunnista, kuid nõustub tasuma elatist summas 1000 krooni. Pooled kompromissi sõlmida ei soovinud.

Hageja esitas eelistungil kohtule tõendid – nimekiri vajalikest kulutustest lapsele kuus ja väljavõte kinnistusraamatust.

Hageja esitas kohtule taotluse tõendite väljanõudmiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse ning määras välja nõuda tõendid – autoregistrilt tõend sõidukite kohta; Tollija Maksuametilt kostja viimane tuludeklaratsioon, kostja abikaasa viimane tuludeklaratsioon; AS-st Eesti Krediidipank laenuleping, kostja abikaasa nimele hüpoteegi seadmise leping vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele, sõlmitud ja veel lõppemata laenulepingud kostja ja tema abikaasa kohta, konto väljavõtted viimase kuue kuu kohta kostja ja tema abikaasa osas; kostja töökohast kostja palgatõend.

Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tõendite väljanõudmiseks kostja kontode kohta krediidiasutustelt.

3 (2)

Kohtuistung

Kohtuistungil 29. novembril 2006 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 1500 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja hagi ei tunnista, kuna tal on ülalpidamisel kolm alaealist last. Kostja palub määrata elatis arvestusega, et kolm alaealist last saaksid elatist võrdväärselt.

Pooled kompromissi sõlmida ei soovinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust sündis xxx tütar J P. Ida-Viru Maakohtu 22. novembri 2001 kohtuotsusega ja Viru Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuus. Hageja palub muuta kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks tütre J ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalga määrast, alates hagiavalduse esitamise kuupäevast kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Arvestades lapse kasvamist, üldist elukalliduse tõusu ja kostja varalise seisu muutumist, on hagejal PKS § PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4 alusel õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Ida-Viru Maakohtu 22. novembri 2001 kohtuotsusest nähtub, et otsuse tegemise ajal oli kostja netosissetulekuks 3281 krooni. Käesoleval ajal on maksuja tolliameti andmete kohaselt (tl 83) tema sissetulekuks 4502,50 krooni kuus. Kostja 09. oktoobri 2006 palgatõendist (tl 64) nähtub, et tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek on olnud 6086 krooni.

Elatise suuruse määrab kohus vastavalt PKS §§ 61 lg 2, lg 4 ja lg 5. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Lisaks tütar J on kostjal veel 2 last: tütar K ja poeg A. Sünnitunnistusest (tl 25) nähtub, et kostjal sündis xxx poeg A P. Ida-Viru Maakohtu 20. mai 2003 otsusest (tl 27-29) nähtub, et kostja on kohustatud tütar K (sünd. xxx) ülalpidamiseks maksma elatist 850 krooni kuus.

4 (2) Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja 09. oktoobri 2006 palgatõend (tl 64) kohaselt on tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek 6086 krooni. Kostja ja tema abikaasa S P ühisvarasse kuulub kinnistu asukohaga J vald P küla üldpinnaga xxx m2, mis on omandatud xxx. Abielutunnistusest (tl 24) nähtub, et kostja abiellus xxx S B (P). Autoregistri tõendi kohaselt (tl 44- 45) kuulus kostjale sõiduk 1997.a. VW Passat Variant ja 1983.a. Audi 100. Kostja seletuse kohaselt on mõlemad sõidukid käesolevaks ajaks müüdud.

Hageja väitel esinevad kostjal varjatud sissetulekud. Selle tõendamiseks esitas hageja laenulepingud AS-ga Krediidipank ja konto väljavõtted. Laenulepingust (tl 51-58) nähtub, et kostja koos kaaslaenusaaja S P on saanud laenu 165 000 krooni. Kokkuleppest 21. märtsist 2006 (tl 51) nähtub, et kostja võttis täiendavalt laenu 231 800 krooni. Laenulepingust 28. juulist 2006 nähtub (tl 49-50), et kostja võttis täiendavalt laenu 464 166,64 krooni. Laenu tagastamise graafikust (59-63) nähtub, et kostja igakuine laenumakse on 4939,45 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingust (66-73) nähtub, et S P koos kostjaga on seadnud S P kinnistule hüpoteegi summaga 1 200 000 krooni AS Krediidipank kasuks.

Kohus leiab, et laenu saamine ja igakuise tagasimakse tegemine peaaegu 5000 krooni ulatuses ei tõenda varjatud sissetulekute olemasolu. Kostja väitel aitavad tal laenu tagasi maksta abikaasa vanemad ja seda kinnitab asjaolu, et laenu kaastaotlejaks on abikaasa ning laen kulutatakse abikaasade ühisvara parendamiseks ja on selle ühisvaraga tagatud. Muud andmed varjatud sissetulekute kohta puuduvad.

Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses ei osutuks kostja teised lapsed ega kostja ise vähem kindlustatuks. Kostja sissetuleku juures 6086 krooni jääks 3 lapsele ja kostjale igaühele 6086/4=1521 krooni kuus.

Kohus ei arvesta kostja väiteid abikaasa ülalpidamise kohta. Lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa saab riiklikku toetust (vt Tollija Maksuameti õiend tl 83) ning perekonnaseaduse § 21 kohaselt on ülalpidamiskohustused laste suhtes primaarsed abikaasa toetamiskohustuse ees.

Kohus leiab, et kuigi elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses ei osutuks kostja teised lapsed ega kostja ise vähem kindlustatuks, võivad kostja teised lapsed ja kostja ise vähem kindlustatuks osutuda juhul, kui tõuseb Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja elatise summas 1500 krooni, kuid ilma reservatsioonita, et elatise suurus ei tohi olla vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohtuistungil 19. septembril 2006 (protokoll tl 38) tegi hageja ettepaneku sõlmida kompromiss elatise maksmiseks summas 1500 krooni, kuid kostja sellega ei nõustunud.

Kohus leiab, et kõik kohtukulud tuleb jätta kostja kanda.

5 (2) TsMS § 190 lg 2 ls 2 sätestab, et kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga /---/.

Peeter Pällin Kohtunik