2-06-25834/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-25834

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2006. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-25834 Tsiviilasi V.D.’i hagi V.D.’i vastu elatise saamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.D. (isikukood xxx, xxx Kostja V.D. (isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuistung

18. detsember 2006. a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja V.D. Kostja V.D. Kostja esindaja Danil Lipatov RESOLUTSIOON

I. Kinnitada V.D.i ja V.D.i vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. V.D. kohustub tasuma V.D.i ülalpidamiseks elatist summas 2000 ( kaks tuhat) krooni kuus alates 10.06.2006.a iga kuu 20. kuupäevaks V.D.i arveldusarvele nr 10010212923010 SEB Eesti Ühispangas kuni V.D.i poolt gümnaasiumi lõpetamiseni.

2. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

II. Lõpetada menetlus V.D.i hagis V.D.i vastu elatise saamiseks.

Menetluskulud

1. Välja mõista V.D.ilt kohtukuluna riigilõiv summas 625 ( kuussada kakskümmend viis ) krooni riigituludesse.

Tsiviilasi nr 2-06-25834

2(3)

2. V.D.il tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072123 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Ühispangas viitenumber 2900072123.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

22.09.2006. a. esitas V.D. ( edaspidi „hageja“) hagi V.D.i (edaspidi „kostja“) vastu elatise saamiseks.

18.12.2006.a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt ülalpidamiseks hageja arveldusarvele Ühispangas elatist summas 2000 krooni alates 10.06.2006. a. kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni. Samuti leppisid pooled kokku, et kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja asja menetluse lõpetada ning kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada.

TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p

Tsiviilasi nr 2-06-25834

3(3)

2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 129 lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 2000x9= 18 000 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 1250 krooni. Hagi esitamisel oli hageja kooskõlas seadusega riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõiv on kohtukuluna menetluskulu ja tasumata riigilõiv tuleb tasuda kostjal. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi ja pool hageja poolt tasumisele kuulunud riigilõivust, so 1250 kroonist kuulub tagastamisele. Kostja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks pooles ulatuses. Kostja taotlus on põhjendatud ja temalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 625 krooni. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Katrin Saar Kohtunik