2-06-3742/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-3742

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3742 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu elatise nõudes lastele Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); - hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (ÕB Companion; asukoht Linnase tee 10-2, Pärnamäe, Viimsi vald) - kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 4. detsember 2006.a Kohtuistungil osalenud isikud - hageja esindaja: Aleksei Smelov - kostja: xxx

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista xxx xxx kasuks alates 22. veebruarist 2006.a elatis tütre xxx (isikukood xxx) ülalpidamiseks 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. 3. Välja mõista xxx xxx kasuks alates 22. veebruarist 2006.a elatis poja xxx (isikukood xxx) ülalpidamiseks 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 2. Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv.

2

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27. detsembril 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 22.02.2006.a esitatud hagiavaldusest tulenevalt on hagejal ja kostjal kaks ühist last: xxx.a sündinud tütar xxx ning xxx.a sündinud poeg xxx. Kostja elab pikka aega Narva linnas ning ei aita hagejal lapsi ülal pidada ega neid kasvatada. Hageja ise ei tööta, üürib korterit ning teda aitavad vanemad.

Poolte ühise lapse xxx ülalpidamiseks kulub hageja arvutuste kohaselt keskmiselt 3030 krooni kuus, millest kulud söögile moodustavad 1500 krooni, kulud riietusele ja jalatsitele 800 krooni, koolitarvetele kulub 250 kroon, kooliüritustele ja muudele üritustele 300 krooni, ühistranspordi sõidukaardile 80 krooni ning ravimitele 100 krooni. Poeg xxx ülalpidamiseks kulub hageja arvutustest nähtuvalt keskmiselt 2500 krooni kuus, millest kulud söögile moodustavad 1500 krooni, kulud riietusele ja jalatsitele 800 krooni ning ravimitele 200 krooni. Kokku kulub kahe lapse ülalpidamiseks seega 5530 krooni kuus, millest kummagi vanema osa peaks moodustama 2765 krooni.

Arvestades, et hageja kui füüsiline isik on kohustatud maksma kohtuotsuse alusel saadavalt elatiselt tulumaksu (23%) ning hageja halvemat materiaalset olukorda võrreldes kostjaga, peab hageja põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis xxx ülalpidamiseks summas 2500 krooni ja xxx ülalpidamiseks summas 2000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja tunnistab hagi osaliselt.

Kostja märgib enda vastuses, et on töötu ning tal puudub püsiv sissetulek. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, et ta ei tööta ning et laste ülalpidamiseks on vaja nii suuri kulutusi. Samuti ei ole kulutused kostja hinnangul mõistlikud. Kuna hageja üürib Tallinnas korterit, peab tema materiaalne olukord olema hagiavalduses märgitust parem. Kostja arvates ei ole ülalpidamiskohustuse täitmisel käesoleval juhul alust kõrvale kalduda poolte võrdsusest. Asjaolu, et hageja ei tööta, ei vabastada teda laste ülalpidamise kohustusest.

Kostja palub vähendada perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 5 alusel elatise suurust alla sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatud miinimummäära, kuna vastasel juhul võivad tema teised lapsed osutuda vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.

Kostja on nõus maksma kummalegi poolte ühisest lapsest elatist 350 krooni.

MENETLUSE KÄIK 9. oktoobril 2006.a toimunud eelistungil vähendas hageja nõuet, paludes kummagi lapse ülalpidamiseks mõista kostjalt välja elatis 1250 krooni, kahe lapse peale kokku seega 2500 krooni.

3 Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud väidete ning nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja palus jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Viimatinimetatud seisukoht väljendub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 ning ka hilisemalt tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuses. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse xxx ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 3030 krooni ning xxx ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Kostja hinnangul on hageja poolt välja toodud laste ülalpidamiskulud sellises suuruses ebavajalikud ja ebamõistlikud. Samas ei osanud kostja asja menetluse käigus enda sellesisulisi väiteid konkretiseerida (vt toimik, lk 31-32). Hageja on poja ülalpidamiseks vajalike kuludena muu hulgas välja toonud kulud riietusele ja jalatsitele summas 800 krooni kuus. Arvestades 3-aastase lapse vajadusi ei saa nimetatud kulu lugeda kohtu hinnangul täiel määral vajalikuks ja põhjendatuks. Lapse vajadustest ja vanemate materiaalsetest võimalustest lähtuvateks mõistlikeks kuludeks poja riietele ja jalatsitele ühes kalendrikuus loeb kohus 500 krooni. Arvestades nõutava elatise suurust, ei oma kõnealune asjaolu tehtava lahendi seisukohalt aga tähtsust. Kohus märgib samas, et ülejäänud hageja poolt välja toodud ülalpidamisega seonduvad kulud on laste vanust ja arengutaset arvestades vajalikud ja põhjendatud nende arengu tagamisel.

Kohtu hinnangul on ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt käesolevas asjas tõendamist leidnud. Kostja väitel on ta teinud kostjale 2004.a ja 2005.a üksikuid rahaülekandeid (vt toimik, lk 39). Ülalpidamise andmist sellises ulatuses kohus piisavaks ei loe.

Analüüsides vanemate varalist seisundit, leiab kohus, et kostja materiaalsed võimalused ei ole hageja omast märkimisväärselt paremad. Maksuja tolliameti andmetel moodustas kostja 2004.a tulu 9920 krooni, millest kinnipeetud tulumaks oli 1096 krooni ning 2005.a tulu vastavalt 32070 krooni, millest kinnipeetud tulumaks oli 2722 krooni (vt toimik, lk 34). Asja materjalide juures oleva Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse tõendist nähtuvalt on hageja saanud 2005.a maksustatavat tulu 2480 krooni, millelt on kinni peetud tulumaksu 169 krooni, töötuskindlustusmakset 25 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makset 50 krooni. Samuti on hageja tasunud füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu 1417 krooni (vt toimik, lk 36). Ülalpidamise andmist võimaldavad muud vahendid pooltel nende enda kinnituse kohaselt puuduvad.

Arvestades, et kostjal on lisaks poolte ühistele lastele veel kaks alaealist last (sündinud 01.11.1994.a ja 20.03.1999.a), peab kohus põhjendatuks vähendada PKS § 61 lg 5 alusel elatise suurust alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse. Vastasel juhul võiksid nimetatud lapsed kostja varalist seisu arvestades osutuda poolte ühistest lastest varaliselt vähem kindlustatuks. Samas leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks elatis 1250

4 krooni. Elatise vähendamine kostja poolt soovitud summani ei ole põhjendatud. Elatise nõude läbivaatamisel omavad primaarset tähtsust laste vajadused ning vanemate kohustus on ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu tagada.

Seonduvalt hageja väidetega märgib kohus, et iseenesest kuulub kohtuotsuse alusel saadav elatis tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustamisele, kuid tulumaksu tasumise kohustus tekib üksnes eeldusel, et hageja aasta sissetulekud ületavad TuMS §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu piiri (24000 krooni). Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus täiendavalt, et vähemalt senises kohtupraktikas ei ole vanema poolt lapse huvide kaitseks esitatud elatisehagisid jäetud rahuldamata üksnes seetõttu, et hageja ei suuda tõendada lapsele tehtud kulutusi ning esitada vastavaid kuludokumente. Kohtud on lähtunud eeskätt kulude mõistlikkusest ja lapse tavapärastest vajadustest. Kõnesolevat hageja tõendamiskoormist ei tulene ka seadusest. PKS § 61 lg 2 kohaselt määrab kohus elatise suuruse kindlaks, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus võib täiendavalt arvestada PKS § 61 lg-tes 3-9 nimetatud asjaolusid.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt sama seaduse § 37 lg-st 1 tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg-ga 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 22500 krooni (9x2500 kr) ning riigilõivuseaduse § 37 ja seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1500 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 1500 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik