2-06-20837/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K o h t u m ä ä r u s

Kohtuasja number 2-06-20837 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2006, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V K avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks Menetlusosalised Avaldaja: V K (IK xxx, elukoht xxx) Avaldaja esindaja: T J (volikirja alusel) Puudutatud isik: K K (IK xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik O K (IK xxx, elukoht: xxx) Eestkosteasutus: Jõhvi Vallavalitsus (asukoht: xxx) Eestkosteasutuse esindaja: E E (volikirja alusel) Kohtuistungi toimumise aeg 15 detsember 2006

Resolutsioon

Määrata alaealise N K (isikukood xxx) elukohaks V K (isikukood xxx) elukoht.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Avaldus ja selle põhjendused Kohtule esitatud avalduse kohaselt on poolte kooselust xxx sündinud tütar N. Tütar elab koos emaga. Puudutatud isik K K hoolitseb tütre eest halvasti, jätab teda üksinda, ei kanna hoolt tema tervise eest, ei vii last hambaarsti ega teiste arstide juurde. Samuti on puudutatud isik lakanud last lasteaeda viimast. Avaldaja on arvamusel, et tütre jaoks oleks parem, kui ta elaks avaldaja peres.

Juhindudes PkS § 51 palub avaldaja määrata alaealise tütre N elukohaks avaldaja elukoha.

Puudutatud isiku K K vastus

Puudutatud isik esitas avaldusele vastuse, mille kohaselt elab tütar koos puudutatud isikuga aadressil xxx. Last võttis avaldaja hoida väga harva, laps oli põhiliselt avaldaja vanaemaga, mitte isa juures. Väide, et puudutatud isik jätab lapse üksinda, pole õige. Laps pole kunagi üksinda olnud või ainult siis, kui ta mängib õues sõbrannadega. Lapse võttis ta lasteaiast ära, sest lapsel on kodus koos puudutatud isiku ja vanaemaga parem olla. Lapse elutingimused aadressil xxx on korralikud, lapsel on oma tuba ja kõik vajalik olemas. Avaldaja poolt avalduse kohtusse esitamise on tinginud asjaolust, et puudutatud isik soovis anda kohtusse hagi elatise nõudes. Puudutatud isik palub jätta laps elama tema juurde.

Eestkosteasutuste arvamus

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt, on võimalik jätta alaealine N K kasvatada isale V K.

Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on lapse elukoha määramine isa juurde õigustatud, sest lapse ema oma eluviisidega ei taga lapsele hoolitsust ega eakohast arengut ja turvalist keskkonda ning seab sellega ohtu lapse tervise ja elu.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde, seletades, et tütar elab alates suvest tema juures. Ema last vaatamas käinud ei ole. Avaldaja ei ole teinud K K´le mingeid takistusi lapsega suhtlemisel Laps on kategooriliselt emaga koos elamise vastu.

Avaldaja esindaja toetas avaldust, selgitades, et avaldaja sooviks on, et laps elaks tema peres. Avaldaja võttis suvel lapse enda juurde, kuna laps oli haige ja hooldamata. Ema ei viinud last hambaarstile ega lastearsti juurde. Avaldaja omab normaalset perekonda. Tal on teinegi laps, lastel on omavahel hea kontakt. Avaldaja ei oma vastuväiteid, et laps suhtleks emaga.

Puudutatud isik K K vastuväiteid avaldusele ei esitanud, seletades, et ta ei ole vastu, et laps jääb elama avaldaja juurde. Talle ei ole tehtud takistusi lapsega suhtlemisel.

Puudutatud isik O K (avaldaja abikaasa) ei oma vastuväiteid sellele, et lapse elukohaks jääb avaldaja elukoht.

Eestkosteasutuse esindaja E. E leidis, et avaldus on põhjendatud ning lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud.

PKS §-i 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Puudutatud isik K K kohtuistungil vastuväiteid sellele, et tütre N K elukohaks jääb avaldaja elukoht, ei esitanud.

Puudutatud isik O K vastuväiteid sellele, et alaealine N K elukohaks jääb avaldaja elukoht, ei esitanud.

Kuna tegemist on alla seitsmeaastase lapsega, keda kohus vastavalt TsMS § 559 ära kuulata ei saa, jäävad tähtsaimaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lapse huvid (PKS § 58).

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja puudutatud isikute seisukohad, leiab, et kuna laps elab alates käesoleva aasta suvest isa juures, kus tema heaolu ja turvalisus on tagatud, leiab, et lapse huvides on jätta ta isa kasvatada, s.o. määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast (PKS § 52 lg 1). Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. (PKS § 50 lg.4).

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 560, 661 lg 2.

Helgi Vinni Kohtunik: