2-06-14706/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14706 Tsiviilasi JT hagi AŠ vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – JT Hageja esindaja – VS Kostja – AŠ Kohtuistungi toimumise aeg 15.11.2006.a. kell 09.00 RESOLUTSIOON 1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.Välja mõista AŠ´ilt alates .a. igakuine elatis RT´i ülalpidamiseks 2000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. .a., lapse ema JT kasuks. 3.Välja mõista AŠ´ilt riigituludesse riigilõiv 1250,00 krooni .

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED JTesitas Harju Maakohtule .a. hagi AŠ´i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja ja kostja kooselust .a. poolte ühine R T Alates aasta ei täida kostja lapse ülalpidamise kohustust. Hageja sõnul kulub lapsele igakuiselt: toit 1333 krooni, riided 1000 krooni, jalanõud 600 krooni, kulud korterile 433 krooni, lasteaed 570 krooni, meelelahutusüritused 250 krooni, ravimid 100 krooni, mobiiltelefon 100 krooni, internet/telefon/kaabel TV 117 krooni, elekter

100 krooni ja sport koos spordiriietega 1000 krooni.

Lk 2 (3)

KOSTJA VASTUVÄITED Vaatamata asjaolule, et hageja ja kostja koos ei elanud, püüdis kostja olla oma hea isa. Kostja korraldas oma ema abil lastele õhtusööke ja paar korda nädalas tõi kostja hageja palvel oma koju. Kostja ostis riideid ja jalanõusid. Sellest hoolimata ei tahtnud hageja kostjat ametlikult RT isaks vormistada. Kostja maksis lasteaiale tekkinud võlgnevuse 825 krooni ja ka hageja J T telefoniarved. Kostja töötab sooritas ta avarii, mille tulemusel oli ta kuu aega tööta. majanduslik tulem oli kostjal miinuses. Hetkel on kostja AŠ´i majanduslik olukord väga raske, sest ta maksab tagasi õppelaenu. Kostja sõnul teenib ta hetkel 8000-10 000 krooni kuus neto. Kostja sõnul on ta nõus maksma elatiseks igakuiselt käesoleval hetkel seaduses sätestatud miinimumsumma 1500 krooni kuus.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagiavalduses palus hageja kohtul kostjalt välja mõista elatis 3000,00 krooni kuus. .a. toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et nad on pakkunud kostjale kompromissi korras maksta elatist 2200-2500 krooni kuus.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS §

61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on PkS § 61 lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. PkS § 61 lg

4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 VV kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (PkS § 61 lg 2).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et osaliselt on kostja lapse ülalpidamisest enne hagi esitamist .a. osa võtnud. Arvestades asjaolu, et lapsele makstav elatis ei või olla vähem kui ½ V V kuupalga alamäär, ei ole kohtu arvates kostja osavõtt hetkel lapse ülalpidamisest piisav ega taga lapse igakuiste vajaduste rahuldamist. Eeltoodud tõttu on põhjendatud ka hageja poolt kohtule elatise nõude esitamine, kuivõrd märgitud ulatuses ülapidamine andmine kostja poolt ei taga piisavalt lapse vajaduste rahuldamist. Hageja on kohtule esitanud nimekirja igakuiselt kuluvatest summadest, kokku summas ca 5600 krooni. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 9 x 2000 = 18000 TsMS § 190 lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1250,00 krooni tasuda kostja AŠ´ilt.

Lk 3 (3)

Maie Seppo Kohtunik