2-04-1985/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1985 Tsiviilasi J.D. hagi I.H. vastu tunnistada 02.07.2004.a. poolte vahel sõlmitud korteriomandi ostu-müügi protokoll tühisust ja 20 000,00 kr saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.D. (isikukood xxxx) Hageja esindaja Monika Sulg Kostja I.H. (isikukood xxxx) Kostja esindaja v adv Juho-Enn Aule Kohtuistungi toimumise aeg

28. november 2006. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada 02.07.2004.a. poolte vahel sõlmitud Korteriomandi ostu-müügitingimuste protokolli tühisust.

3. Välja mõista I.H.lt J.D. kasuks 20 000,00 kr (kakskümmend tuhat krooni). Kohtukulude jaotus Välja mõista I.H.lt J.D. kasuks 3460,00 kr (kolm tuhat nelisada kuuskümmend krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD

03.06.2004.a. tasus hageja kostja arvele 20 000,00 kr selgitusega „ettemaks Metsa 13-3 Laagri“, mis oli mõeldud hageja poolt kostja poolt müüdava korteri, asukohaga Õismäe tee 18-2, Tallinnas ettemaksuna.

Tsiviilasi nr 2-04-1985 02.07.2004.a. sõlmisid pooled Korteriomandi ostu-müügitingimuste protokolli, mille kohaselt kostja kohustus müüma ja hageja kohustus ostma eelnimetatud korteri hinnaga 400 000,00 kr. Hageja kohustus tasuma ettemaksuna 20 000,00 kr hiljemalt 15.06.2004.a. ja ülejäänud summa (380 000,00 kr) 2 pangapäeva enne notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimise päeva. Pooled ei ole vaidlusaluse korteriomandi ostu-müügi lepingut sõlminud. Pooled ei vaidlusta teineteise kohtukulusid.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub tunnistada 02.07.2004.a. poolte vahel sõlmitud korteriomandi ostu-müügi protokoll tühiseks ja kostjalt välja mõista tema poolt ettemaksuna tasutud 20 000,00 kr ja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud riigilõiv ja õigusabi kulud 5 200,00 kr.

Poolte poolt 2.07.2004.a. allkirjastatud protokoll on eellepinguks korteri ostu-müügi lepingule. Vastavalt kehtinud seadusele oleks pidanud nii ostu-müügi leping, kui ka eelleping olema sõlmitud notariaalselt. Kuna seda ei olnud tehtud, siis on antud eelleping tühine TsÜS §

83 lg 1 alusel tühine ja tühise tehingu lausel saadu kuulub tagastamisele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata ja hagejalt välja mõista kohtukulud 5000,00 kr.

Hageja soovis osta kostja poolt müüdavat korterit ja kostja võttis selle korteri müügist maha, et hageja saaks kokkulepitud summa hankida oma korteri müügist. Vastavalt protokollile oli notari juurde aja kinnipanemine ja kostjale teatamine hageja kohustus. Seda hageja ei täitnud ka peale esialgse aja pikendamist. Kostja võõrandas vaidlusaluse korteri peale seda, kui oli selge, et hageja ei ole võimeline oma korterit müüma.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

02.07.2004.a. sõlmitud protokolli tühisus

AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 11 lg 3 alusel Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 järgi kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud protokolli näol on tegemist korteriomandi ostu-müügi lepingu eellepinguga, kuna selles on kokkulepitud ostumüügi lepingu olulistes tingimustes ja

Tsiviilasi nr 2-04-1985 kohustuses selline leping sõlmida tulevikus. Nii on pooled kokkuleppinud müügiobjektis st korteriomandis, mida müüakse, selle hinnas ja tasumise korras. Seega vastab see leping (protokoll) VÕS § 33 lg 1 tingimustele.

Vastavalt VÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 119 lg 1 pidi antud leping olema aga sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Seda pooled aga ei teinud ja sellest tulenevalt on antud tehing (eelleping) tühine tulenevalt TsÜS § 83 lg 1.

Hagejale 20 000,00 kr väljamõistmise nõue

TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Juhindudes TsÜS § 84 lg 1 tuleb pooltel tagastada tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

VÕS 1028 lg 1 alusel tuleb tagastada teise poolele saadu, kui kohustust ei teki. Kuna pooled ei järginud kohustuslikku tehingu vormi, siis TsÜS § 84 lg 1 kohaselt kohustust ei tekkinud, kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Antud tühise tehingu alusel on kostja saanud hagejalt vaidlusalused 20 000,00 kr. Kostja ei ole esitanud ühtegi seadusest tulenevat asjaolu, mis välistaks või piiraks tema kohustust tagastada saadu.

Seega tuleb hagi rahuldada ja kostjal tuleb tagastada hagejalt saadud raha summas 20 000,00 kr.

KOHTUKULUD

Tulenevalt TsMSRS § 3 kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS (1998).

TsMS(1998) § 60 lg 1 ja TsMS(1998) § 61 lg 1 p 1 ja p 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskuludena:

1. Riigilõivu on hageja tasunud kohtule esitatud nõuetelt kokku 2150,00 (400 + 1750), sellest rahaliste nõuete 25 000,00 kr eest kuulus tasumisele 1750,00 kr. Hageja loobus kohtuistungil nõudest hüvitada talle kahju 5000,00 kr, mille eest ta tasus proportsionaalselt 350,00 (25 000 / 5000 = 20% x 1750,00). Seega antud rahalise nõude (20 000,00 kr) eest on ta tasunud 1400,00 kr.

2. Lepingu tühistamise nõue oli mitterahaline st temalt tuli tasuda 60,00 kr.

Kuna mõlemad nõuded on kohtu poolt rahuldatud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 1460,00 kr (1400 + 60).

Tsiviilasi nr 2-04-1985

3. Õigusabikuludena kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 2000,00 kr, lähtudes rahaliselt nõudelt tasumisele kuuluvast 1000,00 kr (5% 20 000,00 kr) ja mõistlikest kulutustest seoses mittevaralise nõudega samas summas st 1000,00 kr.

Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 3460,00 kr.

Kohtunik