2-06-8148/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-8148

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27.detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-06-8148 Tsiviilasi MJ hagi AJ vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MJ. Kostja ilmumata. Kohtuistungi toimumise aeg 14.detsember 2006.a, avalik istung RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AJ MJ kasuks lapse KJ ülalpidamiseks elatusraha summas 3 200 (kolm tuhat kakssada) krooni kuus alates hagi esitamisest .a. kuni lapse täisealiseks saamiseni .a. Menetluskulude jaotus Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist EV kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv. Edasikaebamise kord Hageja, kes viibis istungil, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest või hiljemalt 5 kuu jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Asjaolud ja hageja nõue

esitas MJ hagiavalduse AJ vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel lahutatud abielust KJ, kes praegu elab hageja juures. Kostja lapse kasvatamisest vabatahtlikult osa ei võta. Hageja igakuised kulutused lapsele moodustavad keskmiselt 6 400 krooni kuus (toit 1 500 krooni; riided 2 000 krooni; ravimid 1 000 krooni, hügieenitarbed 1 000 krooni, kommunaalteenused 400 krooni, mänguasjad 500 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista 3 200 krooni kuus alates hagi esitamisest . Hageja töötab OÜ-us koristajana.

Menetluse käik maakohtus

2-06-8148

Kostja .a määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik alates .a, mida tõendab tema poolt isiklik allkiri väljastusteatel toimikus lk 19 (TsMS § 313). Kostjat on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse.

Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest .a. summas 3 200 krooni kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni .a. Lapse elukohaks palub määrata hageja elukoht. Hageja palub 50% ulatuses kõik kohtukulud kostja kanda summas 3 200 krooni.

Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära (1 500 krooni). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 164 lg-le 3 mõistab kohus menetluskulud 50% ulatuses kostjalt välja summas 3 200 krooni.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.12.2006.a.