2-06-228/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-228 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 12. detsember 2006. a Kohtuasi J.V. hagi N.V. vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise väljamõistmise nõudes N.V. vastuhagi J.V. vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja: J.V. (IK xxx; elukoht: xxx)

V.K.(IK xxx), volikirja alusel

N.V. (IK xxx; elukoht: xxx)

V. B. (sünd. xxx a), volikirja alusel

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Vastuhagi jätta rahuldamata.

Lahutada J.V. ja N. V. abielu, mis on sõlmitud xxxa Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx. Välja mõista kostjalt N.V. hageja J.V. kasuks elatis alates 05. jaanuarist 2006. a igakuise elatusrahana 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni alaealise poja A.V. (IK xxx) ülalpidamiseks kuni A. V. täisealisuseni s.o. xxx a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

2 Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 05.01.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Poolte abielu sõlmiti xxx a, kooselust sündis xxx a poeg A.V. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja taotleb elatise väljamõistmist igakuise elatusraha summana 2 500 krooni.

II Kostja seisukoht

2. Kostja oma 08.02.2006. a kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on laps tegelikult kostja ülalpidamisel ning seda võivad tõendada tunnistajad.

III Kohtuistung 05.09.2006. a, vastuhagi

3. Hageja selgitas, et soovib elatise väljamõistmist elatisehagi kohtule esitamise ajast. Pooltel on abielusuhetes probleeme, mistõttu hageja ei ela abikaasade ühisvara hulka kuuluvas korteris xxx, vaid elab koos oma vanematega xxx, hageja ja hageja vanematega elab koos ka alaealine A. Nädalavahetustel on poeg oma isapoolsete vanavanematega xxx, see korter kuulub kostja vanematele ning ka kostja elab oma vanematega koos. Kostja last ei toeta.

4. Kostja selgitas, et hageja last üleval ei pea. Alates 2005. aasta septembrist elab poeg oma emapoolsete vanavanemate juures ning hageja tegelikult poega materiaalselt üleval ei pea. Hageja lapsega koos ei ela, hageja elab koos elukaaslasega teisel aadressil. Nädalavahetustel elab poeg koos kostjaga. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust, ostab lapsele süüa, riideid, annab raha vaba aja veetmiseks.

5. Kostja esitas vastuhagi, milles taotleb hagejalt elatise väljamõistmist 1 500 krooni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei ela hageja pojaga koos alates 2005. aasta septembrist. Hageja elab elukaaslase juures xxx ning poeg elab koos vanaema ja vanaisaga või koos kostjaga. Lapse ülalpidamise kohustust hageja ei täida. Faktiliselt peavad last üleval vanaisa N. D., vanaema V. D. ja kostja N.V.

IV Vastus vastuhagile

3 6. Hageja vastuhagi ei tunnista.

7. Hageja on seisukohal, et kostja tahab hagejat santažeerida, sest hageja ei soovi kostjaga abielusuhteid jätkata. Kostja on agressiivne ning alkoholisõltlane. Poeg ei soovi isaga suhelda. Alates septembrist 2005. a elab poeg koos hageja ja hageja vanematega xxx, korteris xxx käib poeg siis, kui on vaja arvutit ja interneti kasutada. Hageja märgib, et peale abikaasade faktilist lahkuminekut on hagejal õigus isiklikule elule ning hageja isiklik elu ei peaks olema arvustatav kostja poolt.

V Kohtuistung 24.10.2006. a, arvestus lapse vajaduste kohta

8. Hageja selgitas, et kavatseb esitada nõude abielu lahutamiseks. Poolte vahel pole vaidlust selles, et vanemate lahutamise korral on lapse elukoht tema ema elukoht. Pooled on samuti omavahel arutanud, kuidas abikaasade ühisvara kokkuleppel jagada.

9. Kostja selgitas, et laps on nädalavahetustel tema ülalpidamisel, teistel päevadel peab last üleval emapoolne vanaisa, kostja poleks vastuhagi esitanud, kui hageja ise last üleval peaks.

10. Hageja esitas kohtule arvestuse lapse ülalpidamiseks kuluvate vahendite kohta (tl 69-70, 96-97), mille kohaselt poja ülalpidamiseks kulub kokku aastas 54 418 krooni (ühe kalendrikuu kulutuste summa seega 4 354,80 krooni), millest ühe kuu põhilisemad kulutused on järgmised: 1 820 krooni kulutused toidule, 699 krooni kulutused riietele, 1 600 krooni kulutused transpordile, kommunikatsioonidele (sh internet, kaabel-tv, telefon), kommunaalteenustele, harrastustele.

VI Abielulahutuse nõue

11. 14.11.2006.a esitas hageja nõude poolte abielu lahutamiseks (tl 93-94), põhjendusel, et poolte abielusuhted lõppesid septembris 2005. a ja abielusuhete jätkamine on võimatu seoses kostja alkoholilembusega.

VII Kohtuistung 12.12.2006. a

12. Hageja taotles, et kohus lahutaks abielu ning mõistaks kostjalt välja elatise lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni. Hageja palub arvestada sellega, et elatise summalt arvatakse maha tulumaks ning sellisel juhul saaks hageja puhtalt kätte 1 925 krooni. Hageja ei soovi kostjaga abielusuhteid taastada.

13. Kostja oli nõus abielu lahutamisega. Kostja leidis, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 2 500 krooni on liialdatud, ülalpidamiskulude nimekirjas märgitud esemed ja teenused on lapsele vajalikud, kuid hageja on nende rahalise maksumuse mitmekordselt üle hinnanud. Pooltel ei ole võimalik lapsele sellist ülalpidamist kindlustada, võimalik on toime tulla ka 3 000 krooniga kuus. Elatise nõue alates hagi esitamisest kohtule ei ole põhjendatud, sest nädalavahetustel viibis laps pidevalt kostja juures,

4 põhjendatud oleks elatis välja mõista 2006. a septembrist. Kostja taotles vastuhagi rahuldamist. Kostja leidis, et vastuhagi rahuldamisel vabaneks lapse vanaisa kohustusest lapselast üleval pidada.

VIII Kohtu põhjendused

14. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Vastuhagi ei ole põhjendatud.

15. Abielulahutuse nõue.

15.1. Pooltel on ühine soov abielu lahutada ning abikaasad ei soovi abielusuhteid taastada. Poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasad elavad eraldi ning mõlemad abikaasad peavad abielu taastamist võimatuks. Samuti ei soovi abikaasad leppimisaega, et abielu säilitada.

15.2. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

15.3. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

16. Lapse elukoht vanemate lahuselu korral.

Poolte vahel puuduv vaidlus selle üle, et lapse elukohaks jääb lapse ema elukoht.

17. Abikaasasid iseloomustavad andmed.

Kuivõrd poolte vahel pole vaidlust abielu lahutamise, lapse elukoha ning lapsega suhtlemise korraldamise üle, jätab kohus kõrvale tõendid, mis iseloomustavad menetlusosalisi, samuti puudub vajadus anda kohtupoolne hinnang kooselu purunemise motiivide kohta.

18. Lapse ülalpidamiskohustus PkS järgi.

18.1. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49).

18.2. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

18.2. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

18.3. PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

18.4. Elatise miinimum on sätestatud PkS §-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

5 (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid PkS § 61 lg 5 ja lg 6 alusel.

19. Elatise suurus.

19.1. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 2 500 krooni, põhjendusel, et lapse vajadused ühes kalendrikuus on ca 4 350 krooni, millest kumbki lapsevanem peaks katma poole.

19.2. Kostja põhilised vastuväited on, et elatise summa 1 500 krooni ühe vanema kohta on lapse ülalpidamiseks piisav, ülalpidamiskulud on üle paisutatud ning hageja ei võta tegelikult lapse ülalpidamisest osa.

19.3. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ülalpidamiskulud 3 170 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kohtupraktikas on nimetatud uurimistööd ka kasutatud (vt nt riigikohtu 09.03.2005. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05; http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-7-05).

19.4. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et lapse vajadused ühes kuus on ca 4 350 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab 2 175 krooni. Kohus ei kahtle selles, et 15. aastase lapse vajadused võivad olla 4 000 krooni ringis.

19.5. Järgnevalt võrdleb kohus poolte varalist seisundit, selgitamaks, kas poolte varaline seisund annab alust hagi rahuldada ning kas pooltel on majanduslikult võimalik lapsele hageja arvestustes märgitud ülalpidamist võimaldada.

Kohus leiab, et kui poolte varaline seisund võimaldab lapsele pakkuda parema ülalpidamise, kui Eestis pered keskmiselt suudavad, on see olemuslikult positiivne. Samas on ilmselge, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on alati suurem kui lapsest lahus elaval vanemal, seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Riigikohus on oma 09.03.2005. a kohtuotsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „On õige, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest“.

Hageja töötab xxx ning tema keskmine palk on 7 818 krooni (brutto). Kostja töötab xxx ning tema keskmine palk on 7 845 krooni (brutto). Seega on pooltel võrdne sissetulek.

6 Poolte varalise seisu üle ei ole käesoleval ajal võimalik seisukohta võtta, sest abikaasad ei ole ühisvara jaganud, kuid arvestades võrdsuse printsiipi ühisvara jagamisel, võib eeldada, et ühe abikaasa varaline olukord ühisvara jagamise korral ei halvene (PkS § 19).

Eesti kohtupraktikas hinnatakse elatise väljamõistmisel lapsevanema ülalpidamisvõimet (isiku sissetulek/(isik + tema ülalpeetavate arv)=ülalpidamisvõime). Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem kui ülalpidamisvõime suurus. Pooltel on üks ühine laps, teisi ülalpeetavaid neil pole. Hageja ülalpidamisvõime on: 7 818/2=3 909, kostjal: 7 845/2=3 922 krooni.

19.6. Eeltoodu alusel kohus leiab, et lapse vajadustest ja vanemate ülalpidamisvõimest lähtudes, on elatise suurus 2 500 krooni mõistlik ja põhjendatud. Nimetatud summa ei ole liialt väike ega ka ülemäära suur.

19.7. Elatise saaja maksab saadavalt elatiselt tulumaksu, mille võrra saadav elatise summa väheneb ligi neljandiku võrra.

20. Elatise hagi ja elatise vastuhagi.

20.1. Kohus juba märkis, et poolte kokkuleppel jääb lapse elukohaks lapse ema elukoht.

20.2. Seega langeb põhilisem ja suurem osa lapse elu korraldamisel hagejale. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka vajalikke rahalisi vahendeid.

20.3. Vastuhagis esitatud nõue, milles kostja taotleb hagejalt elatise väljamõistmist, ei ole põhjendatud. Loomulik on, et lapse huvidele vastab suhete ja kontaktide säilitamine nii ema kui ka isaga, vaatamata abielu lahutusele ja lahuselule. Lapsele peale raha kulutamine ajal, kui laps viibib koos lahusoleva vanemaga, on samuti mõistetav. Samas ei ole mõistlik selliste kulutuste hüvitamiseks esitada vastuhagi lapsega koos elava vanema vastu. Kostja on vastuhagi esitamisest aru saanud nii, et sellega soovib ta nädalavahetustel lapsele tehtud kulutuste hüvitamist hagejalt (vt tl 78, kohtuistungi protokoll).

20.4. Elatise väljamõistmisel ei ole õige arvesse võtta seda, et osa kulutusi kannavad vanavanemad. Asjaolu, et laps elab koos ema ja vanavanematega ning külastab puhkepäeviti teisi vanavanemaid, ei vabasta lapse vanemaid ülalpidamise kohustuse täitmisest. Ka vanavanemad on perekonnaseaduse mõtte kohaselt kohustatud lapselapsi ülal pidama, kui nende varaline seisund seda võimaldab. Perekonnaseadus ei pea elatise väljamõistmisel silmas seda, et kohus arvestab elatisraha suurust ümber vastavalt sellele, kelle juures laps teatud aja viibib (nädalavahetused koos isaga jne).

20.5. Samuti ei ole kohtul alust hagejale ette heita seda, et hageja on jätnud lapse ülalpidamiskohustuse täitmata. Hageja on korraldanud lapse elu niiviisi, et laps elab koos vanavanematega, kuna poolte vahel on perekondlikud probleemid.

20.6. Vastuhagi põhjendus, et hageja peab maksma elatist, sest ei täida ülalpidamiskohustust ning vastuhagi rahuldamine leevendaks vanavanema koormust ülalpidamisel, on väär. Tunnistaja N.D. (lapse vanaisa) andis ütlusi, et laps ja tütar (hageja) elavad koos temaga ning tunnistajal on materiaalselt võimalik finantseerida lapse hobi, millele kulub aastas ca 5 000 krooni. Ülejäänud kulutusi tunnistaja pole arvestanud, sest ta on materiaalselt kindlustatud

7 inimene. Tunnistaja Z.O. (lapse vanaema, kostja ema) andis ütluseid, millest tuleneb, et tunnistaja ei tea kindlalt, kuidas lapse ülalpidamine abikaasade lahusoleku ajal korraldatud oli. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse (tl 55-59) kohaselt elab J.V. koos lapsega xxx, lapse sõnade kohaselt elab ta koos emaga.

21. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ning jätab vastuhagi rahuldamata.

22. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi kohtule esitamisest, alates 05.01.2006. a.

IX Kohtu selgitus

23. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

Kohtunik