3-06-2068/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-2068 Otsuse kuupäev 22.detsember 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ A. S. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 09.01.2006.a käskkirja nr 1-3.12/70 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

05. detsember 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ A. S. esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma ja vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Anne Lepik. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Kaebuse asjaolud ja menetluse käik

09. jaanuari 2006.a. PRIA peadirektori käskkirjaga nr. 1-3.12/70 jäeti rahuldamata OÜ A. S. investeeringutoetuse taotlus nr 0205490002 seoses rahaliste vahendite puudumisega. Selle käskkirja peale esitas OÜ A. S. PRIA-le vaide. 18. setembri 2006.a. vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 19. septembril 2006.a. pöördus OÜ A. S. kaebusega PRIA peadirektori 09. jaanuari 2006.a. käskkirja nr 1-3.12/70 peale halduskohtusse.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Kaebuse esitaja taotles tunnistada PRIA peadirektori 09.01.2006.a. käskkiri nr 1-3.12/70 kehtetuks.

Kaebuses märgitakse, et vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja taotlus tunnistati vastavaks ja seda hinnati. Kaebuse esitaja leidis, et vaidlustatud käskkiri ning sellele esitatud vaide suhtes tehtud vaideotsus on ebaseaduslikud. Kaebuse esitaja põhjendab kaebust järgnevalt:

1. Vaidlustatud käskkiri ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-s 56 lg l ja 2 sätestatud nõuetega, mis kohustavad haldusorganit haldusakti õiguslikult ja faktiliselt põhjendama.

Vaidlustatud käskkirjas on esitatud üksnes viide üldnormile, mis sätestab taotluse rahuldamata jätmise õigusliku aluse ning toodud põhjendus, et taotlust ei ole võimalik rahuldada seoses rahaliste vahendite puudusega.

Kaebuse esitaja leidis, et nimetatud konstateerivaid ja lakooniliselt esitatud asjaolusid ei ole võimalik käsitleda haldusakti põhjendusena. Haldusaktis põhjenduse esitamise nõude eesmärgiks on tagada eelkõige haldusakti arusaadavus ning kontrollitavus. Vaidlustatud käskkirjas toodud nn. põhjendus antud juhul vastavat eesmärki ei täida ning sellest ei selgu asjaolud ja põhjused, miks ei jätkunud rahalisi vahendeid kaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks.

Seega on vaidlustatud käskkiri vastuolus seadusega ja tuleb kehtetuks tunnistada ainuüksi sellel põhjusel.

2. Lisaks eeltoodule ei selgu ka vaideotsusest ammendavat faktilist ja õiguslikku põhjendust kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmiseks.

Erinevalt käskkirjast on vaideotsuses küll esitatud vastavad numbrilised näitajad, millest nähtub, et vastava meetme (liha, piim, teravili, marjad) jaoks on eraldatud 57 972 644 krooni ning vastava osa (liha töötlemise ja turustamise parandamiseks) jaoks eraldatud vahenditest oli võimalik rahuldada üksnes 5 paremaks tunnistatud taotleja taotlused, mille hulka kaebuse esitaja ei mahtunud hindepunktide võrdlemise tulemusena. Kuid samas ei ole vastustaja põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on määratud meetme 3.2. eelarve summas 57 972 644 krooni ja millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on selle meetme raames eelarve jaotatud selliselt, et liha töötlemise ja turustamise parandamiseks nähti ette üksnes 36,3 %. Seega ei kõrvalda ka vaideotsus käskkirja puudusi põhjendatuse osas.

3. Kaebuse esitaja leidis, et taotluse lahendamisel lähtumine asjaolust, et meetme

3.2. jaoks on eraldatud tervikuna 57 972 644 krooni ning selle meetme raames on ette nähtud liha töötlemise ja turustamise parandamiseks 36,3 % vastava meetme eelarvest, on ebaseaduslik. Lisaks sellele, et käskkirjas ei ole faktiliselt ega õiguslikult põhjendatud, miks on vastustaja lähtunud taolisest meetme kogusummast ning selle raames vastavast protsentuaalsest jaotusest taotluste lahendamisel, ei põhine taoline jaotus ka seadusel. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi viidet ühelegi õigusaktile, mille alusel selline summade määramine ja jaotus on tehtud. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et nimetatud meetme eelarve kogusumma ja selle protsentuaalne jaotus ei põhine ühelgi seadusele vastaval õigusaktil ning seetõttu on kaebuse esitaja taotluse selle alusel rahuldamata jätmine õigusvastane.

Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja esindaja, et ei vaidlusta tema taotluse hindamist ning toetuse taotlejate paremusjärjestust, mille PRIA koostas. Kaebajale pole põhjendatud, miks ei jätkunud raha kõigile, kes kvalifitseerusid. Eelarve protsentuaalsel jaotusel, mis on PRIA-le tehtud teatavaks Põllumajandusministeeriumi 22. detsembri 2005.a. kirjaga, puudub kaebuse esitaja arvates õiguslik alus. Kui seadus ei näe ette, kuidas tuleks raha kõigi nelja sektori (piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine, lihasaaduste ja - toodete töötlemine, teraviljasaaduste töötlemine ja puu ja köögivilja ning marjade töötlemine) vahel jagada, tulnuks koostada ühtne pingerida kõigis neljas sektoris.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited

PRIA palus jätta OÜ A. S. kaebuse PRIA peadirektori 09.01.2006 a käskkirja nr 1-3.12/70 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja esitas järgnevad vastuväited:

Aastate 2004-2006 meetme 3.2 eelarve on sätestatud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 programmitäiendis ning see on 177 857 140 krooni (programmitäiendi tabel 3). Programmitäiend on dokument, millega rakendatakse abi strateegiat ja prioriteete ning mis sisaldab üksikasju meetme tasandil (EN määrus 1260/1999 art 9 m)) Suurem osa meetme 3.2 eelarve mahust taotleti ära 2004. aastal ja seega oli 2005. a eelarve jääk 57 972 644 krooni. Struktuuritoetuse seaduse § 13 l lg 3 p 1 kohaselt on meetme rakendusasutuse ülesanneteks meetme eesmärkide saavutamise tagamine, sealhulgas osalemine õigusaktide väljatöötamises, toetuse andmisel ja meetme raames riigieelarve planeerimises, ning meetme rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel. Rahajaotuse sektorite kaupa edastas PRIA-le Põllumajandusministeerium (meetme rakendusasutus, PRIA on rakendusüksus ja ei jaga eelarvet meetmete kaupa või meetmesiseselt). 14.12.2005 saatis PRIA Põllumajandusministeeriumile kirja nr 2-1/8651 palvega 2005. aastaks järelejäänud eelarve sektorite vahel ära jagada. Põllumajandusministeerium oma 22.12.2005 kirjas nr 6.1-3.2/14353-1 soovitas lähtuda 2005. a taotluste rahuldamisel järgmisest jaotusest: piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine 32, 8 %, lihasaaduste ja - toodete töötlemine 36,

3 %, teraviljasaaduste töötlemine ja puu ja köögivilja ning marjade töötlemine 17, 4% järelejäänud eelarvest. Seega on eelarve jäägist eraldatud raha kõikidele sektoritele ning ebaõiglane olnuks kogu eelarve jääk eraldada ainult lihasektori toetusteks, ka ei näe ükski õigusakt ette, et kogu meetme eelarve jagataks ainult lihasektorile, jättes teised valdkonnad hoopis toetusest ilma. Meetme eesmärgiks ei ole ainult lihasaadusteja toodete töötlemise toetamine. Ükski õigusakt ei näe ette, et meetme rakendusasutus peaks eelistama lihasaadusteja toodete töötlejaid ning rakendusasutus ei võiks järelejäänud eelarvet sektorite vahel jagada. Ka ei näe ükski seadusesäte ette seda, et eelarve jagamine peaks toimuma nii nagu taotlejad seda soovivad. Asjaolu, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses ei ole märgitud, kelle poolt ja millisel õiguslikul alusel on meetme raames jaotatud eelarves lihatöötlejateleja turustajatele nähtud ette 36, 3 % eelarve jäägist, ei muuda otsust tühiseks. Programmitäiend rohkem vahendeid ette ei näe ja eelarves sellele meetmele raha rohkem eraldatud ei ole, PRIA ei saa eelistada ainult ühe sektori tootjaid.

Vastustaja pidas vajalikuks rõhutada, et paremusjärjestuse hindepunktide kujunemise kohta on Amet saatnud kaebajale koos tema poolt nõutud vaideotsusega veelkord allpool nimetatud dokumendid, mis põhistavad täpselt kaebuse rahuldamata jätmise alust lisaks vastuses järelepärimisele ka vaideotsuses. Haldusakt on seega kontrollitav ja ei ole vastuolus seadusega.

Põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määruse nr 39 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused" § 14 lg 1 näeb ette, et PRIA peadirektor teeb hindamistulemusi arvestades taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, milles määrab paremusjärjestused eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piima töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise ja turustamise parandamiseks ning puu-ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks. Otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet. Mõlemat tingimust on käesoleval juhul arvestatud. Paremusjärjestused on määratud iga sektori osas eraldi. Hindamiskriteeriumid on ära toodud määruse nr 39 lisas 7.

Kui lõikes 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Taotleja vastas kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Nimetatud alusele on viidatud vaidlustatud käskkirjas ja see on ka õige, sest muid aluseid taotluse rahuldamata jätmiseks peale rahaliste vahendite puudumise ei olnud. Kui rahalisi vahendeid ei ole, pole võimalik ka kõiki taotlusi toetuse saamiseks rahuldada.

OÜ A. S. oli paremusjärjestuselt 18 kohal hindepunktidega 12, 844. Finantsmajanduslike kriteeriumide eest sai taotlus 5, 844 hindepunkti, investeeringu hindamise kriteeriumid andsid OÜ A. S. taotlusele 7 hindepunkti (hindepunktide täpne kujunemine on ära toodud vaideotsuse lisas 1 - finantsmajanduslikud kriteeriumid ja lisas 2 - investeeringu hindamise kriteeriumid). Lisaks nimetatule saatis PRIA kaebajale täiendavalt ka meetme 3.2 analüüsi metoodilise juhendi. Hindamiskriteeriumid on ära toodud määruse lisas 7, lisaks veel PRIA koduleheküljel "Abiks taotlejale" . Taotluste paremusjärjestuse saadeti juba koos vastusega järelepärimisele 01.03.2006 nr 2-1/2237, mille kaebaja tegi taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale ja mille PRIA kohtuotsuse kohaselt vormistas vaideotsusena.

Selleks, et saada teada, kas tema suhtes on rahaliste vahendite puudumise tõttu tehtud õige otsus, tulnuks taotlejal teada ka hindepunktide arvestust kõikide 17 temast eespool oleva taotleja osas lihasektoris. On mõeldamatu, et sellist analüüsi teeks PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuses, mida motiveeritakse rahaliste vahendite puudumisega. See eeldaks taotleja tutvumist ka kõikide teiste toimikutega, et võrrelda oma taotluse hindepunkte teiste taotlejatega. Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse pelgalt hindepunktide sissekirjutamine ei tähendaks seda, et haldusakt oleks piisavalt motiveeritud, sest ka see tekitaks taotlejas kahtlusi, kas tema majandustegevust on hinnatud õigesti ja kas punktide andmine on olnud objektiivne (vaatamata sellele, et hindamiskriteeriumid välistavad subjektiivse hindamise). Faktiline ja õiguslik alus on vaidlusaluses haldusaktis kahtlemata olemas. Taotluse rahuldamata jätmise (hoolimata sellest, et ta oli vastavaks tunnistatud) tingis just rahaliste vahendite puudumine. Nagu eelpool mainitud, ei ole võimalik igas taotluse rahuldamata jätmise otsuses analüüsida ka eelneva 17 taotleja hindepunkte võrrelduna konkreetse taotlejaga, et selgitada talle hindepunktide andmise õiglust. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni, ilmselge on, et kui rahalised vahendid puuduvad, siis ei olegi võimalik toetust määrata, olgugi et taotleja ja taotlus on vastavaks tunnistatud. Punktide arvu ja isiku märkimata jätmine, kes eelarve võrdselt taotlejate vahel jaotas, ei mõjuta käesoleval juhul otsuse sisulist õiguspärasust.

Siit tõusetub ka küsimus otsuste motiveerimisel teiste meetmete puhul, kus taotlused jäävad rahuldamata rahaliste vahendite puudumisel. Nt peaks PRIA rahaliste vahendite puudumise tõttu meetmes 3.1 ca 200 taotluse puhul märkima taotluse rahuldamata jätmise otsusesse järgmised asjaolud: kui suur oli eelarve üldse, kuipalju oli eraldatud igale eespool olevale taotlejale toetust ja täpselt ajaliselt, millal olid eespool olevad taotlused esitatud, sest vastupidisel juhul ei oleks otsus kontrollitav. Samamoodi ka meetme 3.5 osas, kus hindamine toimub ja hindepunkte antakse maakondlike komisjonide poolt, kuid taotluse rahuldamata jätmise rahaliste vahendite puudumisel s.o. eelarve ületamise tõttu vormistab PRIA.

HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Juhul kui kaebaja leiab, et motivatsioon on puudulik (rahaliste vahendite puudumise põhjused), oleks saanud selle väidetava puuduse kõrvaldada ka kohtuväliselt selgitusi andes.

HMS § 58 näeb ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud otsustada asja otsustamist. Antud juhul puudub vajadus välja anda uut haldusakti, kuna juba esitatud materjalide alusel on selge, et haldusakti sisu ei muutu ja toetust ei ole võimalik määrata.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Kaebuse esitaja on vaidlustanud PRIA peadirektori 09. jaanuari 2006.a. käskkirja nr 1-3.12/70 põhjusel, et kaevatud käskkiri on motiveerimata ning seda puudust ei ole kõrvaldatud ka PRIA

18. septembri 2006.a. vaideotsuses. Kaebuse esitaja arvates on PRIA peadirektori vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja kuulub tühistamisele seetõttu, et käskkirjas (ja ka vaideotsuses) ei ole põhjendatud, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on määratud meetme 3.2.eelarve summas

57 972 644 krooni ja millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on selle meetme raames eelarve jaotatud selliselt, et liha töötlemise ja turustamise parandamiseks nähti ette üksnes 36,8%.

PRIA peadirektori 09. jaanuari 2006.a. käskkirjas nr 1-3.12/70, millega jäeti rahuldamata OÜ A.

S. investeeringutoetuse taotlus nr 0205490002, on faktilise alusena märgitud rahaliste vahendite puudumine ning õigusliku alusena struktuuritoetuse seaduse § lg ning Põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määruse nr 39 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused" § 14 lg 5.

PRIA peadirektori 18.septembri 2006.a vaideotsuses on investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmist täiendavalt põhjendatud järgnevaga:

1) meetme 3.2. eelarve kokku (liha, piim, teravili, marjad) oli 57 972 644 krooni, millest liha töötlemise ja turustamise parandamiseks oli ettenähtud 36,3 %; 2) nimetatud alajaotuses taotles toetust 18 taotlejat, millest rahuldati vaid 5 taotlust, kuivõrd teiste jaoks vahendeid ei jätkunud; 3) kaebuse esitaja oli paremusjärjestuselt 18 kohal hindepunktidega 12, 844.

Struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 3 kohaselt, kui rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Hindamise tulemuste alusel koostatakse vajaduse korral taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Kui meetme või meetme osa rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Vastavalt Põllumajandusministri 16. aprilli 2004.a. määruse nr 39 § 14 lg-le 5, kui lõikes 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks ettenähtud nõuetele.

Struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 (millele lõikes 5 viidatakse) kohaselt teeb PRIA peadirektor hindamistulemusi arvestades taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, milles määrab paremusjärjestused eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piima töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise ja turustamise parandamiseks ning puu-ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet.

Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Haldusmenetluse seaduse § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

Vaidlustatud käskkirja motivatsioon on lakooniline, kuid PRIA on vaideotsuses esitanud täiendavad selgitused kaebaja taotluse (ja seega ka vaide) rahuldamata jätmise faktilise ja õigusliku aluse kohta. Haldusakt on arusaadav ja üheselt mõistetav. Kohtu arvates on see piisav, et tagada akti kontrollitavus ja kaebeõiguse reaalne teostamine, mis on haldusakti motiveerimise nõude eesmärk. Vaidlustatud käskkirja tühistamine selle puuduliku motiveerimise tõttu ei ole antud juhul põhjendatud.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta taotluse hindamise tulemusi ja toetuse taotlejate paremusjärjestust. Kaebaja arvates on käskkiri motiveerimata seetõttu, et selles (ega ka vaideotsuses) pole põhjendatud, millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on meetme 3.2. eelarve summas 57 972 644 krooni määratud ja millisel õiguslikul alusel ja kelle poolt on selle meetme raames eelarve jaotatud selliselt, et liha töötlemise ja turustamise parandamiseks nähti ette üksnes 36,8%. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et nimetatud meetme eelarve kogusumma ja selle protsentuaalne jaotus ei põhine ühelgi seadusele vastaval õigusaktil ning seetõttu on kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmine ebaseaduslik.

Vastuseks sellele väitele märgib kohus:

Struktuuritoetuse taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused sätestab struktuuritoetuse seadus. Struktuuritoetuse seaduse § 2 lg 1 järgi on struktuuritoetus rahaline abi, mida antakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 2 lõikes 1 nimetatud struktuurifondide, sealhulgas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 20 lõike 1 punktides a ja d nimetatud Euroopa Ühenduse algatuse «Interreg», Euroopa Ühenduse algatuse «Urban» ja Euroopa Ühenduse algatuse «Equal» vahenditest ning EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ alusel asutatud Ühtekuuluvusfondi vahenditest või mida annab Eesti riik sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks eraldatud vahenditest. Sama seaduse lõike 2 kohaselt kehtestatakse toetuse kasutamise üldised tingimused EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile b ja artiklile 16 vastavas arengukavas ja EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile m ja artikli 18 lõikele 3 vastavas programmitäiendis.

Aastate 2004-2006 meetme 3.2 eelarve on sätestatud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 programmitäiendis ning see on 177 857 140 krooni (programmitäiendi tabel 3). Programmitäiend on dokument, millega rakendatakse abi strateegiat ja prioriteete ning mis sisaldab üksikasju meetme tasandil (EN määrus 1260/1999/EÜ art 9 p m). Vastustaja selgituse kohaselt taotleti suurem osa meetme 3.2 eelarve mahust 2004. aastal ja sellest tulenevalt kujunes eelarve jäägiks

57 972 644 krooni.

Meetme 3.2 rakendusasutuseks on Põllumajandusministeerium ning meetme rakendusüksuseks on PRIA. Struktuuritoetuse seaduse § 13 1 lg 3 p 1 kohaselt on meetme rakendusasutuse ülesanneteks meetme eesmärkide saavutamise tagamine, sealhulgas osalemine õigusaktide väljatöötamises, toetuse andmisel ja meetme raames riigieelarve planeerimises, ning meetme rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel.

14. detsembril 2005 saatis PRIA Põllumajandusministeeriumile kirja palvega 2005. aastaks järelejäänud eelarve sektorite vahel ära jagada. 22. detsembri 2005 kirjas nr 6.1-3.2/14353-1 soovitas Põllumajandusministeerium lähtuda 2005.a. taotluste rahuldamisel järgmisest jaotusest: piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine 32, 8 %, lihasaaduste ja - toodete töötlemine 36,

3 %, teraviljasaaduste töötlemine ja puu ja köögivilja ning marjade töötlemine 17, 4% järelejäänud eelarvest (tl 18-19).

Kohus on seisukohal, et Põllumajandusministeeriumi kui meetme rakendusasutuse õigus eelarvevahendite soovitatava jaotuse määramiseks toetatavate sektorite vahel tuleneb struktuuritoetuse seaduse § 131 lg 3 punktist 1, mille kohaselt on rakendusasutuse ülesandeks muuhulgas ka rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel. Kohtu arvates ei ole see, et ministeerium on määranud protsentuaalse jaotuse kirja teel, mitte haldusaktiga, õigusvastane.

Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 1 kehtestab kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või meetme osade kaupa meetme rakendusasutuse juht.

Meetme rakendusasutuse juhina on põllumajandusminister kehtestanud 16. aprilli 2004.a. määrusega nr 39 "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused.

Eelnimetatud määruse § 13 lg 1 ja § 14 lg 1 kohaselt hinnatakse taotlusi ja tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piima töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise ja turustamise parandamiseks ning puu-ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetuse eelarves (ja eelarve jäägis) peab seega olema eraldatud raha kõikidele sektoritele ning ebaõiglane olnuks kogu eelarve jääk eraldada ainult lihasektori toetusteks, jättes teised valdkonnad hoopis toetusest ilma. Meetme eesmärgiks on kõigi meetme raames toetatavate tegevuste (meetme osa): piima töötlemise ja turustamise, liha töötlemise ja turustamise, teravilja töötlemise ja turustamise ning puu-ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise toetamine.

Struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 3 järgi sätestatakse meetme tingimustes, millist taotluse menetlemise korda käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–4 nimetatutest taotluse rahuldamisel kohaldatakse. Põllumajandusministri 16. aprilli 2004.a. määrusega nr 39 kehtestatud tingimuste § 13 lg 1 ja 14 lg 1 järgi kohaldatakse meetme 3.2 tingimustes struktuuritoetuse seaduse § 20 lg-s

3 sätestatud korda. Struktuuritoetuse seaduse § 20 lg 3 kohaselt koostatakse taotluste hindamise tulemuste alusel taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Kui meetme või meetme osa rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega kui rahalisi eelarves vahendeid ei ole, pole võimalik ka kõiki taotlusi toetuse saamiseks rahuldada.

PRIA kui meetme 3.2 rakendusüksus täidab struktuuritoetuse seaduse § 14 kohaselt meetme või Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatava projekti rakendamisega seotud ülesandeid. Rakendusüksus on oma ülesannete täitmisel vastutav meetme rakendusasutuse või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse, korraldusasutuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ees.

Struktuuritoetuse seaduse § 15 lg 1 järgi on rakendusüksuse ülesandeks: 1) toetuse taotluste menetlemine; 2) toetuse maksmiseks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine; 3) toetusest ja omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkuse kontrollimine; 4) toetuse kasutamise seire; 5) andmete esitamine toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks; 6) juhtimisja kontrollisüsteemide auditeerimine rakendusüksuse tasandil ning kuludokumentide auditeerimine rakendusüksuse ja toetuse saajate tasandil; 7) andmete esitamine toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;

8) toetuse saamise võimaluste ning toetuse kasutamise statistiliste ülevaadete avalikustamine; 9) muud talle käesoleva seaduse, teiste õigusaktide või halduslepinguga pandud ülesanded.

Antud juhul tingis taotluse rahuldamata jätmise (hoolimata sellest, et see oli vastavaks tunnistatud) rahaliste vahendite puudumine. PRIA pädevusse ei kuulu meetme või meetme osa rahastamise (eelarve) küsimused. PRIA on OÜ A. S. investeeringutoetuse taotluse kohta peadirektori käskkirjaga vormistatud otsuse tegemisel toiminud õiguspäraselt, st vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 20 lõikele 3 ja põllumajandusministri 16. aprilli 2004. a määrusega nr 39 kehtestatud "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused" § 14 lõikele 2 ja 5 arvestanud taotlejate paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet.

Kohtu arvates ei pidanud PRIA peadirektor käskkirjas, millega jäeti kaebuse esitaja investeeringutoetuse taotlus rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata, põhjendama, miks ei jätkunud eelarves kõigi taotlejate jaoks raha.

Põhjendamatu on kaebuse esitaja seisukoht, et juhul, kui seadus ei näe ette, kuidas tuleks raha kõigi nelja sektori (piima ning piimasaaduste ja -toodete töötlemine, lihasaaduste ja - toodete töötlemine, teraviljasaaduste töötlemine ja puu ja köögivilja ning marjade töötlemine) vahel jagada, tulnuks koostada ühtne pingerida kõigis neljas sektoris. Struktuuritoetuse seaduse § 16 lg

1 alusel kehtestatud "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks

- ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused" seda teha ei võimalda.

Eeltoodust lähtudes ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus OÜ A. S. kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik