2-06-21883/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21883 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.12.2006, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi RP hagi EP vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.12.2006 Menetlusosalised Hageja RP Kostja EP Resolutsioon Hagi rahuldada. Suurendada väljamõistetud elatisraha ja välja mõista kostjalt EP elatisraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni igakuiselt PP ja elatisraha 1500 ( üks tuhat viissada) krooni igakuiselt MP, . ülalpidamiseks alates .a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras RP kasuks.

Menetluskulude jaotus.

Hagimenetluse kulu , riigilõivu ja postikulu kannab kostja EP.

EV kasuks mõista menetluskuluna postikulu ja riigilõiv välja kostja EPlt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjalt .a. Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatisraha kummagi lapse ülalpidamiseks 500 krooni hageja kasuks. Hageja palub suurendada 2000 krooni lapse kohta väljamõistetud elatisraha seoses elukalliduse tõusuga ja kulutuste suurenemisega. Hageja on arvestanud kulud lastele, sealhulgas M : kuupilet 100 krooni, tantsuklubi 400 krooni, muusikakool 278 krooni, telefonid 300 krooni, taskuraha 150 krooni, riided ja jalatsid 600 krooni, toit 1200 krooni, kultuuriüritused 100 krooni, hügieen 150 krooni, elamispind 350 krooni, klassiõhtud, ekskursioonid 50 krooni, ühekordne väljaminek seoses kooliga 900 krooni, sünnipäeva tähistamine 500 krooni. Laps vajab ka valehambumuse korrigeerimist, mis on osalisel omafinantseerimisel ning ortopeedilisi tallatugesid lampjalgsuse raviks. P ülalpidamisele kulub kuupilet 100 krooni, lasteteater 120 krooni, telefonid 300 krooni, taskuraha 200 krooni, riided ja jalatsid 700 krooni, toit 1200 krooni, kultuuriüritused 100 krooni, hügieen 300 krooni, elamispind 350 krooni, klassiõhtud, ekskursioonid 30 krooni, ühekordne väljaminek seoses kooliga 900 krooni, sünnipäeva tähistamine 500 krooni, ettearvamatud kulutused 350 krooni, suvelaagrid, festivalid 3600 krooni aastas. Kohtuistungil hageja vähendas esitatud nõuet ja palus välja mõista 1500 krooni alates hagi esitamisest.

Kostja on esitanud kirjaliku seisukoha, olles nõus tasuma elatisraha kokku 2000 krooni igakuiselt. Kostja ei tööta, mistõttu ei oma ta kindlat sissetulekut, elades koos elukaaslase M P aitab kasvatada tema alaealist poega. Perekonnal on võetud pangalaen elumaja ehitamiseks, mida ehitab ise. Pangalaenu, maksed ja muud kulutused tasub MP. Märgitud kulutustega lastele on kostja nõus. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, hageja palus asja läbi vaadata kostja kohalolekuta.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud P ja M, kes elavad poolte kokkuleppel ema elukohas.

PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Asjaolu, et kostja ei tööta , ei oma tähtsust, kostja ei ole esile toonud, et tal oleks selleks objektiivsed põhjused (tervislik olukord, vms).

Kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ( PerekS § 60 lg 1), kostja väited, et ta ehitab nö iseendale maja saamata töötasu ning toetab elukaaslase last, ei muuda tema kohustust alaealist last piisavalt materiaalselt toetada. Sellisel juhul tuleb oma elukorraldust muuta. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist olukorda. Tallinna Linnakohtu .a. otsusega on elatis välja mõistetud. Vastavalt PerekS § - le 61 lg 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1500 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. PerekS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi lastele, poolte sissetulekuid ja arvestades lapse vanust peab vajalikuks elatise suuruseks 1500 krooni lapsele. Kohus juhib ka tähelepanu, et makstav elatis on deklareeritav kui kulu, samuti hagejal saadava tuluna.

Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, ega põhjendanud, et ilmneks PerekS § - s 61 lg 6 nimetatud tingimus ( töövõimetus, lapsel on piisav sissetulek) , mis võimaldaks igakuise elatisraha määrata ühele lapsele väiksema kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, teisest lõikest tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustusi ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest .a. Tulenevalt TsMS § -st 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb E V kasuks TsMS § 143 lg 4 ja 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu ning TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv. Hageja on riigilõivuseaduse § 16 kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse.

Liili Lauri kohtunik