2-06-12410/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-12410 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

21.12. 2006, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi LO ( T ) hagi IT vastu elatisraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 14.12.2006 Menetlusosalised LO ( T ),

IT Resolutsioon Hagi rahuldada.

Välja mõista kostjalt IT elatisraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni igakuiselt J, sündinud ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras LO kasuks.

Hagimenetluse kulu , riigilõivu ja postikulu kannab kostja IT.

Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskuluna postikulu ja riigilõiv välja kostja IT pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu abielu ajal sündis . J. Poolte kooselu on lõppenud ja abielu lahutatud. Peale abielu lahutamist andis kostja iga kuu 500 krooni, alates aga 800 krooni. Hageja on töötu, last on raske ülal pidada saadava elatisraha summaga ning hageja palub välja mõista 2000 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas esitatud nõuet ja palus välja mõista 1500 krooni alates

Kostja kohtuistungil nõustus tasuma elatisraha 1500 krooni alates nõude esitamisest.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud tütar Julia, kes elab poolte kokkuleppel ema elukohas. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 1500 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. PerekS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi lapsele, poolte sissetulekuid ja arvestades lapse vanust peab vajalikuks elatise suuruseks 1500 krooni. Kostja nõustus esitatud nõudes elatise maksmisega . Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, teisest lõikest tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustusi ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest 19.04.2006.a.

Tulenevalt TsMS § -st 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 143 lg 4 ja 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu ning TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv.

Hageja on riigilõivuseaduse § 16 kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse.

Liili Lauri kohtunik