2-05-3052/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-3052

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. detsember 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-3052 (endine nr 2/27-6086/05) Tsiviilasi OÜ hagi MP-V vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Hageja lepinguline esindaja TI Kostja MP-V Asja läbivaatamine

29. november 2006.a, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MP-V 12 978,17 (kaksteist tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa krooni ja 17 senti) krooni OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus

3. Kohtukulud jätta MP-V kanda.

4. Välja mõista MP-V kohtukulud 2 098,91 (kaks tuhat üheksakümmend kaheksa krooni ja 91 senti) krooni OÜ kasuks.

5. Välja mõista MP-V riigituludesse asja läbivaatamise kulud 63,40 (kuuskümmend kolm krooni ja 40 senti) krooni . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui hageja soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2-05-3052

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas OÜ kohtule hagi MP-V vastu 12 978,17 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (praeguse ärinimega AS ) ja kostja .a pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase maksekaart. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 9 682,50 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Kuigi pangakaardi kasutamise lepingus ei olnud üheselt sätestatud, et kaardi valdajal on lubatud teha lepinguga kokkulepitud toiminguid üksnes kontol olevate rahaliste vahendite piires, ei anna ka nimetatud leping kaardi valdajale õiguslikku alust kasutada kaardiga seotud arvelduskontot suuremas summas, kui kontol raha on. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara ning kostjal tuleb see hagejale tagastada. Kostjal puudus õiguslik alus

9 682,50 krooni saamiseks. pangakaardi kasutamise lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 9 682,50 krooni loovutas AS koos kõrvalnõuetega hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka nõudega seotud viiviste tasumist. Vaatamata hageja esindaja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist alates .a vastavalt seadusele 3% aastas, alates .a määraga 7% aastas ning alates .a 6 kuu EURIBOR + 7 % aastas põhivõlgnevuselt. Seisuga .a on kostja viivisevõlg hageja ees 3 295,67 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista

12 978,17 kooni (põhivõlg 9 682,50 krooni ja viivis 3 295,67 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Hagiavalduse koos sellele lisatud tõenditega saatis kohus kostjale hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile , kuid nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus koos lisadega kohtule postiasutuse poolt märkega, et adressaat ei ela antud aadressil. Ühtlasi kinnitab P P I –H P .a kiri, et kostja ei ela aadressil H ravikindlustuse andmekogus puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Menetlusdokumente on kohus püüdnud kostjale edastada ka kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur pani hagimaterjalid postkasti aadressil . Kohtutäituri kaaskirjast ega kohtule edastatud väljastusteatest ei nähtu, et TsMS § 326 tingimused on täidetud, mistõttu ei saa menetlusdokumenti kohtutäituri kaudu kättetoimetatuks lugeda. Kostja tegelik elukoht on politseile ja kohtule teadmata. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

2-05-3052

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1 050,00 krooni, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 295,00 krooni, kohtukutsete Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 400,00 krooni ja õigusabikulud 648,91 krooni.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. VÕS § 164 lg

1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕSrakS § 14 järgi kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Alates 27.12.2003.a jõustunud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 12 978,17 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

2-05-3052

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 2 098,91 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

1 050,00 krooni, kohtukutsete väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 400,00 krooni ja õigusabikulud 648,91 krooni) TsMS § 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kohtutäituri tasu maksmise osas on kohus võtnud seisukoha 21.12.2006.a kohtumääruses.

Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 63,40 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik