2-06-25551/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-25551 Tsiviilasi SH’i hagi KH’i vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja: SH Kostja: KH kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista KH’ilt SH’i kasuks igakuine elatusraha 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni alates .a kuni SHi õpingute lõpuni või elatise suuruse muutmiseni.

3. Välja mõista KH’ilt riigilõiv summas 1250 krooni riigi tuludesse. Riigilõiv maksta .

Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Esitatud asjaolud ja menetluse käik Hageja SH esitas .a kohtule hagi kostja KH’i vastu elatise saamiseks kuni SH’i poolt gümnaasiumi lõpetamiseni Kostja on võtnud kohtule .a esitatud vastuses hagile hagi õigeks ning avaldanud oma nõusoleku asja kirjalikus menetluses lahendamiseks. Samuti on nõus tasuma SH’i elatusraha tema pangakontole.

Kohtu põhjendused

TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool EV, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PkS § 60 lg 2, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma last, kui
laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel
Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. VV .a määrusega nr on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 sätestatust tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Käesolev hagi on kohtusse esitatud .a.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 1700 krooni kuus alates .a.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja RLS § 37 lg 1 lisa 2 jätab kohus menetluskulu riigilõivu kostja KH’i kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 1700 = 15300 ), mis vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 1250 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik