3-06-2223/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsembril 2006. a Tallinnas Haldusasja number 3-06-2223

Haldusasi V.S.a kaebus Põhja-Tallinna vanema 31.10.2006.a. korralduse nr 2-1/658 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 11.detsembril 2006.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.S., vastustaja Põhja-Tallinna Valitsus esindaja Terje Lääts; kolmas isik A.L. RESOLUTSIOON Jätta HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel V.S.a kaebus rahuldamata ja HkMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kohtukulud tema enda kanda

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1.A.L.i ja V. L. ( käesoleval ajal S.) abielu lahutati 1995.aastal. Nende tütar D. L. ( sündinud xx xx xxxx.a.) elab alates 2004.a. juunikuust oma isa A.L.i juures. 2.Põhja-Tallinna vanema 31.10.2006.a. korraldusega nr 2-1/658 , võttes aluseks riiklike peretoetuste seaduse § 28 ja § 5, esitatud dokumendid ja Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande komisjoni 20.10.2006.a. protokolli nr 20 lõpetati D. L.le ettenähtud riiklike toetuste maksmine V.S.ale ning otsustati need maksta A.L.ile.

3.V.S. vaidlustas Põhja-Tallinna vanema eespoolnimetatud 31.10.2006.a. korralduse Tallinna Halduskohtus.

KAEBUSE MOTIIVID ja NÕUE

4.Kaebuse esitaja leiab, et otsustus lõpetada tema tütrele D. L.le ettenähtud riiklike toetuste maksmine kaebuse esitajale ja maksta need lapse isale A.L.ile, kellega koos D. L. elab, on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigust saada toetust kaebuse esitaja neile kahele lapsele, kes elavad kaebuse esitaja juures. V.S.a arvates ei ole selline käitumine õiglane teiste laste suhtes, kes jäävad seetõttu ilma kolme ja enama lapse toetusest . 5.Kaebuse esitaja väitel lõpetati 14.02.2005.a. ära temale riiklike toetuste maksmine D. L. pealt ja maksti need A.L.ile ning kaebuse esitaja ei saanud seetõttu ka tema juures elavale 2 lapsele igakvartaalselt makstavat kolme ja enama lapse toetust.Kaebuse esitaja avalduse alusel otsustati 22.11.2005.a. riiklikke toetusi maksta kaebuse esitajale, kuid tingimusel, et V.S. kinnitab kirjalikult kohustust kanda toetusesummade laekumisel D. L.le ettenähtud raha lapse kontole. Kaebuse esitaja kinnitusel on ta seda ka teinud, mistõttu on põhjendamatu temale D. L.le ettenähtud riiklike toetuste maksmise lõpetamine. V.S. taotleb vaidlustatud korralduse tühistamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.Põhja-Tallinna Valitsus peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata. Lastetoetust on õigus saada sellel vanemal, kelle juures laps elab. Samuti tuleneb riiklike peretoetuste seadusest, et peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab lahus elava vanema, võõrasvanema või kasuvanema juures. 7.D. L. lastetoetus vormistati 14.02.2005.a. A.L.i nimele.Aluseks oli A.L.i avaldus ja asjaolu, et D. L. elab alates 2004.a. suvest oma isa A.L.i juures.Põhja-Tallinna vanema korraldusega nr 2-1/669 vormistati D. L.le ettenähtud lastetoetus uuesti V.S.a nimele vanemate kokkuleppel, mille kohaselt V.S. lubas tütrele ettenähtud peretoetused kanda tütre arvele. V.S. on jätnud tütre arvele üle kandmata 2006.a. septembris 200 kr lastetoetust, 450 kr augustis makstavat koolitoetust ja 1/3 osa kvartalis makstvast peretoetusest kolmeja enamalapselisele perele. Seega rikkus V.S. eespoolnimetatud kokkulepet, mistõttu A.L. esitas 19.10.2006.a. avalduse D. L.le ettenähtud riiklike toetuste ümbervormistamiseks tema nimele. Nimetatud avalduse alusel vormistati käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldus. V.S.a peres kasvavad 2- ja 8- aastane laps, kelle peretoetusi V.S. saab jätkuvalt.

KOLMANDA ISIKU A.L.I SEISUKOHAD

8.A.L. on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. V.S.a ja A.L.i tütar D. L. elab alates 2004.a. juunikuust isa juures. Väär on kaebaja väide, et ta kannab lapsele ettenähtud toetusi täies ulatuses tütre arvele. Ka kaebusele lisatud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et 2006. aastal hakkas kaebuse esitaja toetusi üle kandma alles aprillis, septembris ettenähtud 450- kroonisest toetusest on lapse arvele kantud aga vaid 100 krooni. 9.Riiklike peretoetuste seaduse § 15 mõtteks on, et lapsetoetuse taotlejaks on lapsega koos elav vanem, lapsetoetuse üle kandmine koos lapsega elavale vanemale on seaduslik ja tagab paremini lapse huve. Ainukeseks põhjuseks, mis tingis kaebuse esitamise, on V.S.a soov saada ka edaspidi toetust kolme ja enama lapse peale. Seaduse eesmärgiks on nimetatud toetuse maksmine vanemale, kes elab koos kolme ja enama lapsega. V.S. koos D. L.ga ei ela ja tema ülalpidamises ei osale, seega ei oleks ta õigustatud saama ka kolme ja enama lapse toetust.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Riiklike peretoetuste seaduse ( edaspidi RPTS) § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Selleks sätestab seadus riiklike peretoetuste liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra. RPTS §-st 3 nähtuvalt on peretoetusi nii igakuiselt makstavaid, ühekordseid kui ka kord kvartalis ja kord aastas makstavaid.Üheks igakuiselt makstavaks peretoetuseks on lapsetoetus ( RPTS § 3 lg 1 p 1, § 5), kord kvartalis makstav peretoetus on kolmeja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus ( RPTS § 3 lg 3 , § 13), kord aastas makstavaks peretoetuseks on koolitoetus ( RPTS § 3 lg 4, § 14). Kaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et vaidlustatud korraldusega otsustati maksta D. L. ettenähtud riiklikke peretoetusi lapse isale A.L.ile.

11. RPTS § 15 kohaselt on peretoetuse taotlejaks lapse ema, isa, eestkostja, hooldaja või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutav isik või last kasvatav võõrasvanem või kasuvanem vallavõi linnavalitsuse korralduse alusel või viidatud paragrahvis toodud juhtudel vanemliku hoolitsuseta isik ise. RPTS § 19 lg 1 kohaselt võetakse peretoetuse suuruse kindlakstegemisel arvesse kõik peres kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed, sealjuures arvatakse sama paragrahvi lg 2 kohaselt peretoetuse suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu laps, kes viibib perest ajutiselt eemal puudest tingitud erivajaduse või õppimise tõttu. Viidatud paragrahvi lg 3 loetleb juhud, millal last ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu : kes elab lahus elava vanema, võõrasvanema või kasuvanema juures; kes on teises perekonnas eestkostel või hooldamisel, kes on lapsendatud teise peresse või kes elab pidavalt hoolekandeasutuses. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et D. L. ei ela alates 2004.a. suvest V.S.a juures, vaid elab koos oma isa A.L.iga. Seega saab D. L. lapsetoetuse taotlejaks ja toetuse saajaks olla eespooltoodud seadusesätete alusel vanem, kelle peres D. L. elab , käesoleval juhul seega lapse isa A.L..RPTS § 29 lg 1 kohaselt asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuse saamist või toetuse suurust, on toetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama 10 tööpäeva jooksul, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Seadusest ei tulene võimalust maksta lahus elavate vanemate kokkuleppe alusel lapsetoetust ja koolitoetust vanemale, kelle peres laps tegelikult ei ela. Seega õigusliku hinnangu andmisel lapsetoetuse maksmise jätkamise kohta A.L.ile ja selle toetuse maksmise lõpetamisel V.S.ale ei oma seadusest tulenevalt õiguslikku tähendust D. L. vanemate vahel varasemalt kokkuleppe sõlmimine ja selle kokkuleppe täitmine või täitmata jätmine. V.S.al kui lapsest lahus elaval vanemal ei ole õigust nõuda viitega kokkuleppele D. L. ettenähtud riiklike peretoetuste temale( s.o.V.S.ale) maksmist .

12. RPTS § 13 lg 1 kohaselt on kolme-ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetust õigus saada ühel vanematest, kes kasvatab kolme või enamat lapsetoetust saavat last või lapsetoetust saavaid kolmikuid. Seega ei ole nimetatud kord kvartalis makstav peretoetus mitte soodustus emale kolme või enama lapse sünnitamise ( ja /või teatud vanuseni kasvatamise) eest, vaid täiendav rahaline toetus perele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks. Seadusega on selline toetus nähtud ette peredele, kus on kolm või enam last või kolmikud. Kohus on eespool viidanud RPTS § 19 lg

3 punktile 1, mille kohaselt lahus elava vanema juures elavat last ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu. Seega V.S.a pere koosseisu ei saa peretoetuste suuruse kindlakstegemisel arvata D. L., kellel on küll õigus lapsetoetusele, ent kes ei kasva V.S.a peres . Kuna V.S.a juures elab kaks last ning RPTS-ga ei ole kahelapselisele perele täiendavat peretoetust (analoogiliselt kolmelapseliste peredega) ette nähtud , ei riku Põhja-Tallinna vanema 31.10.2006.a. korraldus nr 2-1/658 kaebuse esitaja õigusi. V.S. ei vasta kolmeja enamalapselise pere või kolmikuid kasvatava pere toetuse saamiseks seaduses sätestatud tingimustele. Nagu kohus märkis lapsetoetuse puhul, rõhutab kohus ka käsitletava toetuseliigi puhul, et seadus ei näe ette lahus elavate vanemate vahel kokkuleppe sõlmimist toetust taotleva vanema peres mitte elava lapse toetuste maksmiseks sellele vanemale, mis oleks vastuolus RPTS § 19 sätete mõttega . Kui praktikas on vastupidiselt seaduse regulatsioonile aktsepteeritud selliste kokkulepete sõlmimist ning selle tulemusena on makstud igakvartaalset toetust , puudub kaebuse esitajal siiski õigus nõuda taolise praktika jätkumist, seda enam, et kaebuse esitajast lahus elav A.L. taotles tema juures elava lapse D. L. toetuste maksmist temale.

13.Põhjendamatu on kaebuse esitajal tugineda sellele, et kaotades õiguse kolme ja enamalapselise pere toetusele, mida kaebuse esitajale on makstud ajal, kui tema peres tegelikult kolme last ei kasvanud, sattuvad V.S.a juures elavad lapsed varasemaga võrreldes halvemasse olukorda. Kohus peab siinkohal vajalikuks veelkord rõhutada, et kaebuse esitaja peres elab kaks last ja riik on pidanud võimalikuks ja vajalikuks igakvartaalse toetusega hüvitada osa kulutusi laste ülalpidamisel peredes, kus on kolm või enam last. Asjaolu, et kaebuse esitajal võib olla materiaalseid raskusi tema juures elavate laste ülalpidamisel, võib olla aluseks kaebuse esitajale sotsiaalhoolekande korras osutatava abi andmiseks, ent ei anna õigust nõuda riikliku peretoetuse maksmist, mille saamise tingimustele kaebuse esitaja ei vasta.

14. Kuna V.S. ei vasta kolmeja enamalapselise pere toetuse saamise tingimustele ning D. L. ei ela kaebuse esitaja peres, ei riku vaidlustatud korraldus kaebuse esitaja õigusi. Kohtusse pöördumise õigus on HKMS § 7 lg 1 kohaselt isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi. Seega on kohtusse pöördumise aluseks ennekõike kaebuse esitaja õiguste rikkumine, mitte haldusakti õigusvastasus iseenesest. Kuna vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja õigusi ei riku, puudub käesoleval juhul kohtul alus vaidlustatud korraldusele õigusliku hinnangu andmiseks. Siiski kohus märgib täiendavalt, et Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda menetlusja vormivigade korral, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus ei ole asja arutamisel tuvastanud, et D. L. puhul oleks tegemist vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsega, seda ei kinnita kohtule esitatud korralduse väljaandmise aluseks olnud dokumendid, samuti vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletus. Kuna sisuliselt on Põhja-Tallinna vanema 31.10.2006.a. korraldus nr 2-1/658 selle kohta, et D. L.le ettenähtud riiklike toetuste maksmist tuleb jätkata A.L.i esitatud avalduse alusel A.L.ile ja lõpetada nende maksmine V.S.ale õige, ei tingi korralduse vormivead selle tühistamist.

15. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmas isik kohtukulude nõuet esitanud ei ole, seega jäävad menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda.

Lea Kuuse

kohtunik