Legislator Case Law & Legislation
2-05-22714/1 AI generated

2-05-22714/1 · 2-05-22714/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-22714/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22714 Tsiviilasi IA hagi OA´i vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – IA Kostja – OA Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. 1.Lahutada IA ja OA´i vahel .a. re...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 2-05-22714/1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22714 Tsiviilasi IA hagi OA´i vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – IA Kostja – OA Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. 1.Lahutada IA ja OA´i vahel .a. registreeritud abielu – kanne nr. 2. Alaealine AA jätta ema IA kasvatada. 3.Välja mõista OA´ilt alates .a. igakuine elatis AA ülalpidamiseks 2000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o ., lapse ema IA kasuks. 4.Välja mõista A Š ´ilt riigituludesse riigilõiv 1250,00 krooni .

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED .a. esitas IA Harju Maakohtule hagi OA´i vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja vahel abielu Tallinna Perekonnaseisuametis .a.. Abielust sündis .a. AA. Poolte vahel lõppesid . aastal. Hagiavalduses palub hageja abielu lahutada ja mõista kostjalt OA´ilt välja igakuine elatis summas 3500 krooni AA ülalpidamiseks.

Lk 2 (2)

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja abielu lahutamisega ei nõustu, kuna ei näe selleks mingit põhjust ning soovib pere ja head suhted kostjaga säilitada. Kostja sõnul ei ole õige hageja väide, nagu oleksid poolte vahel täielikult lõppenud. Hageja on hagi esitanud emotsionaalses seisundis ja perekond on suuteline erimeelsused ilma kolmandate isikute sekkumiseta lahendama. Kostja sõnul on hagi alusetu ja nõuded põhjendamatud.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde abielu lahutada kuid vähendab elatise nõuet 2000 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PkS) § 27 lg 1 kohaselt lahutab abielu perekonnaseisuasutus või kohus. PkS § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PkS § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PkS § 29 lg 3 sätestab, et abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kohus , kuulanud ära pooled, asub seisukohale, et abielu jätkamine on võimatu, kuna hageja ei soovi abielu jätkata. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on PkS § 61 lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. PkS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 VV kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval 2006.a. 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (PkS § 61 lg 2). Kohus, arvestades asjaolu, et lapsele makstav elatis ei või olla vähem kui ½ Vabariigi Valituse kuupalga alamäär ning arvestades kostja majanduslikku olukorda, asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihinnaks on seega 9 x 2000 = 18000 krooni. TsMS § 190 lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1250,00 krooni välja mõista kostja OA´ilt.

Maie Seppo kohtunik