2-06-10009/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon O M hagi rahuldada osaliselt.

Muuta

Kohtla-Järve Linnakohtu 15.12.2000.a kohtuotsusega S V´ilt O M kasuks välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista elatis S V`ilt O M kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni alates 20. märtsist 2006 kuni poja S M`i (sündinud xxx.a) täiselisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud 19. detsembril 2006.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Kohtuasja number 2-06-10009 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O M hagi S V´i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2006

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

O M (IK xxx, elukoht: xxx)

S V (IK xxx. elukoht: xxx)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

O M ja S V`i abielust on sündinud xxx.a poeg S V.

Kohtla-Järve Linnakohtu 15.12.2000.a otsusega oli vähendatud S M´ilt (V´ilt) O M kasuks alaealise lapse S M´i ülalpidamiseks määratud elatise suurust 500 kroonilt 300 kroonile kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanemate varalise seisundi ja lapse vajaduse muutumiseni.

O M esitas 20.03.2006.a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes. Avalduses palub O M S V´ilt välja mõista 2 000 krooni.

S V esitas 24.04.2006.a lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt moodustub tema sissetulek ainult töötasust. Viimasel töökohal oli tema palk 3600 krooni kuus. Tema igakuised kulutused moodustavad kuus 4334 krooni, sh. elekter 250 krooni, vesi 50 krooni, küttepuud 250 krooni, maamaks 18,75 krooni, laenu tagasimakse 716,90 krooni, toit 1500 krooni, transport 200 (bussipiletid) krooni, kütus autole 250 krooni, kulutused tervishoiule 150 krooni, elamu remont 450 krooni, elamu kindlustusmakse 68 krooni, kohustuslik liikluskindlustus 31 krooni, sidekulud 150 krooni. S.V peret abistavad tema vanemad, pere sissetuleku hulka kuulub abikaasa töötasu. Samuti on S. V ülalpidamisel veel üks laps - xxx.a sündinud D M, kelle emale on kostja seni tasunud sularahas kuus 3000 krooni. Kostja ja tema abikaasaga elab koos abikaasa alaealine laps A V, kelle ülalpidamisse tuleb seoses kooseluga anda omapoolne panus.

Viru Maakohtu 24.04.2006.a määrusega oli antud maksekäsu esemeks olev O M nõue S V´i vastu lapsele S M´ile elatisnõudes üle kohtunikule tsiviilasja menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil 08.11.2006 jäi hageja hagi juurde, seletades, et ta soovib kasvõi seadusega ettenähtud 1500 krooni väljamõistmist.

Kostja selgitas, et ta ei ole võimeline sellist summat maksma, pealegi on tal pangalaen. Ta saab maksimaalselt maksta 800 krooni.

Kohtuistungil 11.12.2006.a selgitas hageja, et ta soovib väljamõistetud elatise suurendamist. Lapsel on allergiline dermatiit, ainuüksi ravimitele kulub kuus 500 krooni.

Kostja selgitas, et ta võib elatisena maksta 800 krooni, rohkem ta maksta ei suuda, kuna tal on ka teine laps.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Samuti on Riigikohus oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Hageja ei ole kohtule kirjalikke tõendeid lapse vajaduste kohta esitanud.

Hageja seletuste ning toimiku kirjalike materjalide (tl 57) kohaselt on hageja töötu.

Maksuja Tolliameti vastuskirja (tl 63) kohaselt on S V saanud 2006.aastal 14.11.2006.a seisuga maksustatavaid tulusid: OÜ-lt Sinilasso Pluss summas 2049 krooni ning OÜ-lt Sileem 57638 krooni. Universaal Metall TÜ tõendi (tl 58) kohaselt töötab S V antud TÜ-s alates 01.11.2006.a igakuise tuluga 4000 krooni. Seega on kostja keskmine sissetulek 2006.a aastal olnud 5789,70 krooni (/ 2049 + 57638 + 4000 /= 63687 : 11).

Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist 800 krooni kuus, kuna tema ülalpidamisel on veel teinegi laps. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 25) nähtub, et S V ülalpidamisel on ka 03.03.1998.a sündinud D M.

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 1929,90 krooni (5789,70 : 3/kostja ja tema alaealised lapsed/).

Tulenevalt kostja ülalpidamisvõime suurusest leiab, kohus, et antud juhul ei ole PKS § 61 lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, kohaldatav.

PKS ei sätesta võõraslaste ülalpidamiskohustust. Seega puudub kohtul alus arvata kostja ülalpeetavate hulka tema abikaasa tütart (tl 24, 26,27).

Kostja poolt esitatud laenulepingu (tl.29-32), mille kohaselt tuleb kostjal tasuda kuni 10.01.2019.a laenu igakuiselt 91, 48 EUR-i, jätab kohus tähelepanuta. Kui isik võtab endale laenulepinguga varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus ning seega kokkuvõttes laenulepingu täitmisel isiku varalises seisus muutust ei toimu. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laenulepingu ning kindlustuspoliiside (tl 34 – 39) sõlmimine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest.

PKS § 70 lg 1 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab et, lapse vajadustest ja poolte varalisest seisundist lähtudes põhjendatud olevat muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 15.12.2000.a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni alates 20. märtsist 2006.a kuni poja S M`i täisealisuseni, s.o. xxx.a. või vanema majandusliku seisundi muutumiseni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

Helgi Vinni Kohtunik.